Ajakirjas tekivad tihti lugude vahel ennustamatud dialoogid, seekord on neid isegi mitu. Fotograaf Maris Ojasuu teeb aktifotosid tavalistest naistest, kes tahavad näha oma keha läbi teise inimese prisma. Kas mõni naine teab, mida ta tahab? „Väga üksikud,“ ütleb Maris. Kas naistel on komplekse? „No ikka! Nina, lõug... Ei taheta end ühe külje pealt pildistada.“ Kuigi nii ilusad, oleme me, naised, oma keha suhtes ebakindlad. Kas pole nii, et enesearmastus annab ka veetluse?

Kaanekangelase Angeelika Kangi kohtumine uue elukaaslasega on kui romantiline komöödia. Nagu ka Ilma Adamsonil, kes on loonud 180 rahvuslikel motiividel põhinevat tantsu.

Angeelika, olles tulnud koos emaga öösel lennureisilt, pesemata pea valust tuikamas, pidi võtma vastu ja aitama tuppa tassida jõuludeks kingitud kaminapuud, mida polnud just vähe. Kui ta puumehega kohtus, lükkasid mõlemad seljad sirgu ja edasine on juba ajalugu.

Tantsuõpetaja Ilma Adamson räägib, kuidas leidis ühe päevaga nii elu kutsumuse kui ka abikaasa. Ta oli lahkumas ruumist, kus tema tantsuoskusi testis iidol Ullo Toomi. Korraga läks uks lahti ja sisse astus ilus soliidne mees, tööjõureservide peavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Jevgeni Adamson. „Läksin hüpeldes koju – ikka sellepärast, et Ullo Toomi mind rühma vastu võttis!“ Kaheksa aastat hiljem sai direktorihärrast Ilma abikaasa.

Mõtlen, et sõltumata vanusest võiksime olla valmis, et meie elu võib muutuda ühe päevaga.

Ilusat jaaniootust!

Heidit

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid