Sotsioloog Pille Petersoo: rahvusriigid ei kao

Ajakirja Eesti Naine taskuhäälingusaates „Iga naine on lugu“ räägib toiduhuviline sotsioloog Pille Petersoo lisaks kulinaarkultuurile ka globaalsetel teemadel.

„Ma arvan, et rahvusriigid ei ole kuhugi kadumas,“ vastab ta küsimusele, mille üle on viimastel aastakümnetel ka meie meedias palju arutatud. „Selle üle on väga palju spekuleeritud erialakirjanduses. Rahvusluse lõppu kuulutati juba 1960ndatest, kui Briti impeerium lagunes – siis arvati, et rahvusriikidega on kõik. Seejärel lagunes Nõukogude impeerium, siis jälle oli rahvuslus väga terav teema. Rahvusluse teema on õhus, ehkki üleilmastumise ehk globaliseerumise kontekstis arvati, et see muutub väheolulisemaks. Samas on näha, et juurteta olemine kõigile ei sobi, väga paljud inimesed otsivadki just rohkem oma juuri suures reisimise ja üleilmastumise kontekstis,“ seletab Šotimaalt Edinburghi Ülikoolist sotsioloogia magistri- ja doktorikraadi omandatud ja järeldoktorantuuri läbinud sotsioloog Pille Petersoo, kelle uurimisteemade seas on nii rahvuslik identiteet kui ka toidukultuur.

„Võibolla on rahvuslik identiteet saamas paljude inimeste jaoks teist tähendust, aga see on ikkagi paljude jaoks väga oluline. Kindlasti on mingeid riike, kuhu integreerumine ehk lõimumine on lihtsam. Sotsioloogina ma muidugi ei arva, et rahvus on midagi, mis on sulle sünniga kaasa tulnud – kui sina kogu oma geneetikaga oleksid sündinud mõnes teises riigis, oleks sind kasvatatud selle riigi kodanikuks. Rahvus omandatakse läbi sotsialiseerumise, see ei ole verega kaasasündinud asi,“ usub ta.

„On kindlasti riike, mis on rohkem avatud mujalt sissetulijatele. On aspekte, mis aitavad kergemini integreeruda, kasvõi näiteks see, et kui sa oled välimuselt põhirahvusele sarnasem - kui sa peaksid tahtma saada selle riigi mitte pelgalt kodanikuks, vaid ka rahvuse esindajaks, on sul lihtsam. Aga see kui lihtne või raske see on, sõltub kindlasti ka sellest kui ohustatult või turvaliselt kohalikud inimesed end selles riigis tunnevad. On riike, kus rahvuslus on välja kujunenud väga keelepõhiselt, usupõhiselt või rassipõhiselt, ja samas on riike, kus sellised aspektid ei mängi üldse nii palju rolli. See pilt on hästi kirju ja ütleme nii, et ma ei näe lõppu oma uurimisvaldkonnas, et seal võiks teemad või murekohad nii pea otsa saada,“ räägib Pille Petersoo, kes oma akadeemilist karjääri edendab Tallinna Ülikoolis, kus ta on sotsioloogia õppejõud.

*

Pille Petersoo on toiduhuviline sotsioloog ja retseptikogu Nami-Nami.ee perenaine. Ta on kolme lapse ema ning kogukondlikult aktiivne. Lisaks menuka kokandusportaali Nami-Nami.ee vedamisele on Pille ka ajakirja Kodu ja Aed köögitoimetaja ning õpetab Tallinna Ülikoolis sotsioloogiat.

Ajakirja Eesti Naine saates „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks kulinaarkultuurile juttu ka toidutrendidest, laste köögihuvilisteks kasvatamisest, üleilmastumisest, kogukondlikust aktiivsusest ja muustki.

Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!