Ma olin vist kuuene, kui sain teada, et mees, keda olin isaks pidanud, polegi mu pärisisa. Et oled veel Sina. See tundus nii romantiline, kuna Su ema oli ukrainlanna ja isa poolakas ning mulle just parasjagu väga meeldisid ukraina rahvariiete pärjad. Eelteismelisena ma isegi unistasin Sinust – õieti küll õest, kelle ma loodetavasti saaksin, kui Sa mingi juhuse läbi meie ellu tagasi tuleksid.
Hiljem jättis Sinu-teema mind üsna külmaks, kuigi ema selle vahel üles võttis. Kui olin viieteistkümnene, sain enda kätte fotod Sinust. Jah, ma olin noorena Sinuga suhteliselt sarnane – aga see polnud päris selline välimus, mis minu meelest vääriks tiitlit ilus.
Oled juba tellija?