Eesti Naise peatoimetaja Heidit Kaio avaldas, kuidas valitakse ajakirjale kaanestaare: mul on alati üks kindel kriteerium

Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Heidit Kaio käis ajakirja 100. aastapäeva puhul külas saates „Hommik Anuga“ ja rääkis muuseas sellest, et Eesti Naise ajakirja ajalugu on tegelikult ka peegeldus meie lähiajaloost.

„Nagu täiesti üks ühele. Kõik need sõjad ja okupatsioonid ja laulvad revolutsioonid ja kõik-kõik,“ ütleb Kaio.

Saatejuht Anu Välba meenutas ka Eesti Naise esimest peatoimetajat, Helmi Mäolot, kes on rääkinud sellest, et lugejadki hakkasid kohe aktiivselt ajakirja toimetusele kirjutama ja Eesti Naise toimetus muutus omamoodi nõuandepunktiks. „Inimesed kirjutasid sinna, et küsida nõu, ja mitte selleks, et ajakirjas avaldataks, vaid et isiklikult te vastaksite neile,“ meenutas Välba ja uuris, kas ka täna on nii, et lugejate tagasiside on aktiivne ja nõudlik. „Üllatavalt aktiivne,“ vastas Kaio. „Imestan siiani, kusjuures, meile tuleb ka käsitisi kirjutatud kirju!“

Kaio jagab, et tänasel päeval läheb ajakirja lugejatele väga korda kehapositiivsuse teema ja sellega seoses on ta saanud ka üllatavaid kirju lugejatelt. „Näiteks oli meil moeseerias üks tätoveeritud naine koos lapsega, rannariietes. Ta ei olnud maailma kõige kõhnem naine ja selle peale tuli päris mitmeid vanema generatsiooni kirju, mis tundus mulle huvitav. Ma ei taha tegelikult kasutada seda vanema-noorema generatsiooni kõrvutamist. Mulle tundub, et siin on ka maailmavaatelisi erinevusi, kuna nende jaoks seostus tätoveerimine platooni kultuuri, meremeeste ja vanglatega, ning seetõttu polnud see avaldamiseks sobiv. Ma ei pane seda kuidagi pahaks, pigem ongi huvitav vaadelda. Seal samas tsüklis, kus me kehapositiivsusega tegelesime, olid ka Herkki-Erich Merila aktifotod. Ta on kunstfotograaf ja need olid must-valged fotod, kus ei ole seksuaalsusega mingit pistmist, on pigem androgüünsed naismodellid, ja selle peale ka üks, kusjuures isegi mitte vanem inimene, täiesti solvus. Et kuidas te näitate selliseid pilte?!“

Anu Välba uuris Heiditilt veel, kas eestlased ostavad ajakirju kaane järgi, ja keda tuleb kaanele panna kui soovida tiraaž kindlasti läbi müüa. „Jah, ostavad küll,“ vastab Kaio ja lisab, et edukaks müügiks paneks ta kaanele Anu enda. „See on tegelikult selline miljoni dollari küsimus. See on kõikide peatoimetajate küsimus, et keda panna kaanele, et need kaaned oleksid inimestele huvipakkuvad. Tegelikult see küsimus ei ole ju müügis, vaid selles, et inimestel peab olema selle persooni kohta küsimusi. Minu jaoks on alati seal see kriteerium. Sellest ei piisa, et ta on lihtsalt tuntud või figureerib kuskil.“ Populaarsete kaantena toob Heidit välja näiteks ajakirjad, mida kaunistasid Sandra Vabarna, Tiina Ristimets ja Maire Aunaste.

Heidit jagab intervjuus ka fakti, et veerand Eesti Naise lugejatest on mehed. „Muuseas, ma küsisin kord Mart Kadastikult, et miks mehed loevad, ja tema ütles: „Aga mina loen ka ja mul on mitu sõpra, kes ka loevad, näiteks Andrus Ansip ja Peep Pree. Võib-olla see on mingisugune turvaline naiste keskkond ja mehed tahavad sissevaadet sellisesse naiste turvalisse elukeskkonda, sest meeste keskkond on võistluslik.““ meenutab Kaio Kadastikuga peetud vestlust.

Vaata täispikka intervjuud SIIT.

Vaata ka videot, kus Heidit Kaio tutvustab ajakirja minevikku: