FOTO:
Minu lapsepõlveaedade taimed polnud peenest aiapoest pärit. Enamikku neist oli peres kasvatatud juba põlvkondade kaupa, neid saadi tuttavatelt või vahetati usinalt naabritega.
Kitsastest oludest hoolimata olid lillepeenrad minu mälestuses uhked ja liigirikkad. Võin paljusid lapsepõlvetaimi oma suvekodu ümbruses, mõnes elamuarendusest imekombel puutumata jäänud suvilaaias veel nüüdki õitsemas näha. Päris igapäevast hoolt nad ei vaja ja aias nuhtluseks ei saa. Olulisim on, et kasvutingimused oleksid neile sobivad. Tänu aretusele on võimalik hankida sorte, mis näevad välja nagu vanasti, aga peavad haigustele ja ebasobivatele ilmaoludele varasemast paremini vastu ega lamandu.
Oled juba tellija?