Karl Käsnapuu elu seletamisviisist, mille järgi on kõik üks: mina olen sina ja sina oled mina

Sain kutse teatrisse Vanemuine, kus esietendus dokumentaallavastus „Lõpp“. Lavastus kujutab inimest, kes satub puntrasse sellest, et surm on tabu. Suhted, rasked otsused, vananemine, lein.

Lavastaja Marta Aliide Jakovski ütles mulle, et nad küll räägivad indiviidi surmast, aga selle taustal paistab müsteerium: mis on elu mõte ja kas on elu pärast surma. Talle lavastajana on oluline suhe ka nendega, kes on siitilmast lahkunud. Just see müsteerium, mida pealoo kõrval esitleti, inspireeris mind.

„Lõpus“ jagavad lava viis näitlejat, kes etendavad kokku pea kahtkümmet tegelaskuju. Lavakujundus on staatiline, kostüümid ei vahetu: vaid näitlejad loovad kogu maailma.