KUULA | Saskia Alusalu: selleks, et olla elus, peab liikuma!

Liikumine, tervis, heaolu on kiiruisutamisega Eestile au ja kuulsust toonud Saskia Alusalu lemmikteemad – nendega tegelemist jätkab ta ka peale profispordist lahkumist ning räägib lähemalt ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“.

Liikumise olulisuse osas pole isegi vaja küsida miks seda vaja on. „Liikumine on kogu keha heaolule oluline. Füüsilise tervise mõttes vajavad kõik keha funktsioonid liikumist, alates luutiheduse suurenemisest kuni südameveresoonkonna tervise paranemiseni. Vaimses mõttes on liikumine sama oluline: ma ei tea ühtegi inimest, kes oleks läinud õue, eriti loodusesse, ja tal poleks hakanud parem, sest ka aju biokeemia muutub – väheneb ärevus, suureneb õppimisvõime. Kõige raskem tee ongi välisukseni – kui oled sealt välja saanud, siis juba ongi enesetunne parem,“ räägib Tartu Ülikoolis füsioteraapiat õppiv Saskia Alusalu.

„Ei ole ju nii, et kõik inimesed peaksid käima jõusaalis. Alustage sellest, mis iganes teid kõige rohkem kõnetab. Aga – selleks, et olla elus, sa pead liikuma! Ja küsimus pole lihtsalt mingisuguses kaalunumbris või väljanägemises, vaid muidu jääb nii palju asju elus tegemata! Sa ei jõua bussi peale joosta, ei saa minna metsiku loodusega kohtadesse matkama, mida iganes veel – su elukogemus ja elukvaliteet on väga palju halvem.

Ja mis kõige olulisem: tänu liikumisele välistame paljusid haigusi. Tegelikult ju Eesti elanike eluaastate pikkus ei olegi nii halb, aga puudujääke on tervelt elatud aastates. Kõige tähtsam on elu nendes aastates, mitte aastad meie elus – me ju tahame päriselt elada, nautida täisväärtuslikku elu. Ja on väga raske head vaimset tervist säilitada kui sul on mingi haigus. Seda näen ma oma haiglapraktikas (Saskia teeb ITK-s füsioterapeudiõppe neuroloogia praktikat – toim.) ka igapäevaselt, et see keskkond on väga raske – au kõikidele meie meditsiinitöötajatele, see on tõeliselt väsitav töö, kus kõik proovivad selles kiiruses ja abivajajate hulgas anda endast parimat,“ tõdeb ta meditsiinisüsteemide reaalsust.

Saskial oli isegi äriidee, et peaks iga poole aasta tagant tegema haiglasse ekskursioone: „Kui inimestel tekib mingisugune tervisehäire, siis see ehmatab neid tohutult ning mõneks ajaks ollakse võimelised elustiilialaseid muutusi tegema. Aga see läheb mööda ja unustatakse ära kui halb oli haige olla. Nii võikski iga poole aasta tagant grupi kokku panna ja teha ekskursiooni haiglasse ning näidata, et vot see on koht, mida tasuks vältida,“ muheleb ta.

„Aga eks me oleme nii loodud, et endale otsa vaatamine ongi kõige raskem. Ja nii me siis terve elu otsime ja pusime. Kahtlemata ongi esimest sammu teha väga raske. Liikumine hakkab sulle meeldima siis, kui sul on juba kergem seda teha. Kui keegi käsiks mul täna minna samade koormuste peale, mis ma tippspordi ajal tegin – mul oleks selleks null motivatsiooni. Aga tõelisi muutusi saabki teha ainult läbi sisemise motivatsiooni,“ jagab Saskia oma kogemust.

Kehatunnetuse taas-äratamine endas

„Keha räägib meiega kogu aeg – küsimus on lihtsalt selles, et kas me võtame selle aja ja vaikuse, et ennast kuulata. Ma tahan tervislikke valikuid teha oma keha jaoks. Ma ei ole nõus oma kehasse seda kräpp-sööki panema, sest ma tean kui halb ja raske mu kehal pärast seda on. Kui me kuulame oma keha, siis me lihtsalt ei taha talle halba teha.

Aga eks see ongi iga inimese vaba valik. Tuleb asjad enda jaoks prioriteetide järjekorda panna ja siis sellega tegeleda. Minu jaoks on tihti esimene samm on see, et infomüra maha. Näiteks võtan toidu tarbimiseks endale aja, mitte ei söö jooksu pealt, samal ajal kõike muud tehes. Ja muidugi keha tunnetamine, mida on õpetanud väga palju sport. Kehatunnetus ei teki üleöö, vaid mitmete asjade kooslusest,“ kirjeldab ta enda võtteid ning lisab, et tasub julgeda tänuga lahti lasta kõigest, mis enam ei kanna ja liikuda kaasa uuega.

Laste ja noorte liikumise olulisus

Tervise Arengu Instituudi Eesti õpilaste uuring näitab, et ligi kolmandik meie lapsi on ülekaalus. „See teema kõnetab mind rohkem lihtsalt selle pärast, et täiskasvanud inimesel on see tema enda vaba valik, kas teed või ei tee midagi oma tervise heaks. Aga laste puhul mõjutab neid nende keskkond, mis enamasti kujuneb nende vanemate valikutest. Ja ma ei ole nii naiivne inimene, et ma usuks, et antakse välja üks spordi-aabits või käid kuskil saates või kirjutad facebooki postituse või mis iganes, et siis kõik hakkab kohe muutuma. Aga ma arvan, et see on teema, mida tuleb järjepidevalt rääkida ja teadvustada,“ jagab Saskia Alusalu oma mõtteid talle südamelähedasel teemal.

Laste ja noorte liikumise edendamine nõuab tema sõnul väga laia lahendust: „See algab sõna otseses mõttes juba kooli projekteerimisest: kuidas saab kooli nii, et ei pea sõitma autoga ukse ette; kuidas jõuaksid kõik lapsed vahetunni ajal õue, kas kogu kooli lapsed saavad nii kiiresti garderoobidesse; palju on räägitud, et kehaline kasvatus võiks olla iga päev, aga paljudel koolidel ei ole nii palju garderoobegi, et see oleks üldse võimalik. Kõik need asjad tuleks juba koolide planeerimise ja projekteerimise faasis läbi mõelda.

Samamoodi liikumis- ja spordiväljakud: miks on need väga tihti luku taga? Eriti kui sealsed spordivahendid on rauast ja maa külge kinnitatud, neid ei saa ära viia. Mul on küll hästi kahju kui ma ei saa enda kodu lähedal asuvat spordiväljakut kasutada, tore oleks ju kui saaks kuskil välijõusaalis teha veel paar harjutust juurde. Selliseid spordiväljakuid koos avatud ligipääsuga peaks olema võimalikult palju.“

Omaette teema on see, et mis toimub kodudes – vanemad on ju lastele eeskujuks. „Ka toidu kontekstis, sest kust need suhkrujoogid ja krõpsud sinna koju saavad – need tulevad ju poest, ja kui me neid ei osta, siis neid ju ei ole kodus käeulatuses ning kõigil on parem olla,“ usub Saskia.

„Ja veel laste trennidest: statistiliselt käivad lapsed palju trennis, aga kui palju nad seal päriselt trenni teevad? Kui palju nad liiguvad nii, et reaalselt nahk higiseks läheb? See on ka üks oluline asi, mida jälgida. Inimesed käivad küll trennis, aga seda igapäevast liikumist ei olegi nii palju, võiks palju rohkem olla.

Ma usun, et väga paljud on tunnetanud, et käid kuskil jalutamas ära, siis mõte hakkab palju paremini liikuma. Eelmisel kevadel umbes samal ajal õppisin ülikoolis neuroloogia eksamiks, siis Tartus kursaõega jalutasime 10kilomeetriseid otsi ja rääkisime üksteisele erinevaid õpitavaid teemasid, nii on ju palju toredam. Ka su mõte liigubki selle tõttu, et sa oled ise liikumises. Esimene samm võib olla raske, aga edasi on juba hea. Ja jällegi, tasub kuulata keha häält ning leida enda jaoks see tervislik tasakaal,“ ütleb Saskia Alusalu.

*

Saskia Alusalu on 38-kordne Eesti meister kiiruisutamises, tema nimel on 89 Eesti rekordit ning ta on Eesti rekordiomanik kõikidel distantsidel (500m, 1000m, 1500m, 3000m, 5000m). Ta oli esimene Eesti naiskiiruisutaja taliolümpiamängudel, 2018. aasta Pyeongchangi Olümpiamängudel saavutas ta 4. koha ja oli tseremoonial Eesti lipukandja, samal aastal pälvis ta Eesti aasta naissportlase tiitli ja on Kristjani laureaat. Tema nimel on ka Guinnessi rekord EV100*10000 meetrit teatejooksu eest. Võite on tal ka eduka rulluisutajana. Aastatel 2009-2020 oli Saskia Alusalu Eesti parim kiiruisutaja. 2021. aasta suvel teatas ta tippspordist loobumisest. Praegu õpib ta Tartu Ülikoolis füsioteraapiat ning jätkab tegutsemist liikumise, tervise, heaolu edendamise vallas.

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks tervisele ja liikumisele juttu oma keha kuulamisest, infomüra mahakeeramisest, oma keskme hoidmisest ja südame hääle järgi elamisest, noortest, sotsiaalmeediast ja paljust muustki.

Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!