KUULA | Anne Erm: Jazzkaare algusaegadel õnnestus sponsorlust saada enamasti natuuras

Aastakümneid kodumaise muusikamaastiku arendamisele ja parendamisele pühendunud legendaarne Anne Erm meenutab ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ värvikaid seiku Jazzkaare ajaloost ning jagab kuulajatega ka huvitavaid lugusid oma elust.

Jazzkaar toimub tänavu 35. korda. Esimene festival toimus aastal 1990 – maailm on sellest ajast peale väga palju muutunud, ka kontserdikorraldus ja sellega seonduv. Anne Erm mäletab, et algusaegadel oli keerukas väljakutse leida festivalile toetajaid, et muusikapidu üldse teoks saaks: „Ma ei osanud siis suurt midagi karta. Lihtsalt võtsin kätte ja käisin ühest uksest sisse ja teisest välja, tol ajal oli see veel võimalik. Aga see sponsorlus, mis siis õnnestus saada, oli enamasti natuuras. Olid need siis „Linda“ nahkalbumid, või oli see kokakoola või veinid või viinad, mingid muud sellised asjad. Raha anti ikka väga vähe. Mäletan, et 500 dollarit oli ikka väga suur raha, keegi siiski andis. Ja see olukord oli raske kuni sinnamaani kuni Kultuurkapital alustas tööd, siis muutus elu natukene kergemaks.“

„Kui ma vaatan esimese festivali bukletti, siis seal on sponsoreid vähemalt 30. Mingi raha ikka kokku saadi. Aga kuna kaks esimest aastat oli korralduspool Eesti Kontserdi teha, siis ma ei tea, mis neist rahadest sai, aga ma tean, et võlad jäid ainuisikuliselt mulle. Sellega siis tuli vaeva näha ja tegeleda,“ meenutab aastakümneid kodumaise džässimaastiku arendamise missiooni kandnud Anne.

Õnneks millalgi ikkagi aktsepteeriti ka Maarjamaal tõsiasja, et on olemas džäss: „Ja džäss on olnud Eestis ikkagi eelmise sajandi algusest juba: meil olid 1966 ja 1967. aastal sellised festivalid tänu millele kutsuti Tallinna Nõukogude Liidu džässipealinnaks. Ja see legendaarne album „Charles Lloyd Nõukogude Liidus“ („Charles Lloyd in the Soviet Union“) salvestatigi 1967. aasta Tallinna kontserdil. Charles Lloyd annab endiselt väga intensiivselt kontserte ja iga kord kui teda kuskil kohtan, siis ta meenutab alati suure tänutundega seda Tallinna esinemist, kuigi see oli raske: nad pidid kolm päeva ootama, et saada esinemisluba ja kohe kui kontsert lõppes, koristati trummid lavalt ära, et ei saaks lisapala teha, aga tänu nende mänedžer George Avakianile see salvestus saadi ja ka Moskvast luba selle avaldamiseks. Mina olin seda nende Tallinna kontserti kuulamas ja see oli muljetavaldav!“ meenutab Anne Erm elamust, millest ta sai impulsi Jazzkaare alustamiseks.

Anne Erm on teinud aastakümneid tööd, et harida kodumaist džässipublikut, sest: „Tahaks ju, et inimesed ka veidi keerukamat muusikat vastu võtaks ja selleks on vaja seda lahti seletada“ – ta on kirjutanud arvukalt artikleid ning teinud muusikasaateid, neist tuntumad vast „Uusi heliplaate“ ja „Õhtujazz“ Vikerraadios. 

Noorte talentide avastamise ja neile tuule tiibadesse puhumise tõttu kutsutakse teda tihti ka eesti džässi emaks. Nendest noortest tegijatest, kes on Jazzkaare kaudu laiema publikuni jõudnud, toob ta paljude seast välja vaid mõned lemmikud, näiteks Maria Fausti, Kadri Voorandi, Kirke Karja, nooremast generatsioonist soovitab silma peal hoida sellistel tegijatel nagu Anett Tamm, Tobias Tammearu, Jana Kütt, Rita Ray, Reti Niimann. Anne sõnul on Jazzkaare ja Eesti Jazziliidu pikaajaline ja pühendunud töö ning džässmuusika õpetus Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kõik koos sellesse valdkonda panustanud ning „see on selline kompleksne areng, tänu millele on eesti džäss jõudnud heale tasemele.“ 

35. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 21.–28. aprillini 2024 üle Eesti – inspireerivas Telliskivi Loomelinnakus ning lisaks ka Tartus, Pärnus, Viljandis, Türil.

*

Anne Erm on väljapaistev põlvkondade vahelise kultuurisilla ehitaja ja eesti džässi grand old lady – tema loodud ja juhitud festival Jazzkaar toimub tänavu juba 35. korda ja on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud bränd ning Eesti kultuuri üks visiitkaarte. Muusikamaastiku arendamise eest on Anne Ermi tööd tunnustatud mitmete mainekate auhindadega: Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeniga kaasneb rüütliseisus, Kuldmikrofoniga on pärjatud raadiotööd, lisaks Valgetähe IV klassi teenetemärk, Tallinna teenetemärk, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemiad, Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia, Riiklik kultuuri elutööpreemia. Ta on olnud Eesti Jazziliidu juhatuses. Muusikasõbrad teavad teda ansamblist Collage ning muidugi tema raadiosaadetest „Kerge muusika ABC“, „Uusi heliplaate“, „Õhtujazz“ jpt, tema sulest on ilmunud arvukalt artikleid ning raamat „Polkast rokini: tänapäeva eesti levimuusika panoraam“. 

Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb lisaks muusikale juttu ka tema abikaasast Wormsi ennust, emaks ja vanaemaks olemisest, nooruslikkusest ja ajaga kaasas käimisest, joogast, luulest ja muustki.

Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!