Lihavõtted on küülikutele õnnetu aeg. „Neid kiputakse siis kinkima.“

Eesti esimene küülikute varjupaik asub Viljandimaal Kokaviidika külas. „Küülik pole asi!“ rõhutavad selle rajajad – Kati Sulp ja Martin Enn.

Lihavõtted on küülikutele õnnetu aeg. „Neid kiputakse siis kinkima,“ nendib Martin. Kohevad kollased tibupallid ja nunnud jänkud piiluvad tuhandelt kaubalt, mida munadepühadeks pakutakse. Nii juhtubki, et mõni vanem murdub ja lapsele loomapoest küüliku toob. Aga küülik pole lihtne lemmik...

„Sügisel hakatakse tänavatelt ja loodusest leidma 4–5kuiseid küülikuid,“ lausub Kati. „Need on needsamad loomad, keda munadepühadeks lastele kingiti.“