Kes tahab, see tapab, kes viitsib, see virutab

Sage vägivalla, alkoholilembuse ja nende kombinatsioonide mainimine nii vallakohtute dokumentides kui pärimustekstides annab aimu, et need probleemid olid levinud ka minevikus. On olemas terved lähisuhtevägivallale keskenduvad regilaulutüübid, nagu „Ärge lööge vaeslast“ ja „Said peksja peiu“, ent samuti „Naisepeksja põrgus“, mis viitab usule, et vähemalt pärast surma pääseb õiglus võidule ja pahategija pälvib karistuse. Käesoleva mõtiskluse pealkirigi on värsirida rahvalaulust. Ka traditsioonilised vanasõnad, nagu „Parem vana mehe habeme all kui noore mehe piitsa all“, osutavad, et kooselu jõhkrutseva partneriga on olnud läbi aegade kardetud. Seetõttu on heietatud mõtet muu arvelt tehtud kompromissidest.

Pärimusmaterjalis leidub mitmeid ennetusrituaale ja maagilise sekkumise püüdeid, mida saab käsitada kui katseid vägivallaprobleemist hoiduda või see ületada. Väärib märkimist, et isegi maagiliste lähenemiste korral on nende taustal aimata elulisi tähelepanekuid inimsuhetest. Näiteks järgmisest üleskirjutusest aimub tõdemus, et vaid seni, kui koos elav paar on valmis kiivakiskuva suhte parandamiseks mõlemapoolselt pingutama, on veel lootust, et paranemine on võimalik: „Kui abielurahvas halvaste elavad, siis viigu nad viina ja pihutäis soola nõiamoori kätte, kes nimetatud kraami peale lausub, siis pruukigu nad see kraam üheskoos, ühel meelel ära. Sellest toimetusest ei tohi võerad inimesed midagi märgata, ainult siis paraneb abielu.“ (Järva-Jaani, 1896)