FOTOD | Kolmapäeval esietendus Mare Kandre novelli ainetel valminud balletilavastus „Kurat ja Jumal“

Kolmapäeval, 13. märtsil esietendus kaasaegne ballett „Kurat ja Jumal“, mille tõi välja loovkooslus *birdname kööstöös Viimsi Artiumi ja tänavu oma sajandat sünnipäeva tähistava ajakirjaga Eesti Naine.

„Kurat ja Jumal“ on originaalmuusikaga kaasaegne ballett kahes vaatuses, mis on loodud Eesti juurtega Rootsi kirjaniku Mare Kandre novelli „Kurat ja Jumal“ ainetel. Allegooriline lugu hea ja kurja paralleelsest kulgemisest saab alguse Kuradi ja Jumala lapsepõlvest. Jumala kius ja kuulujutud Kuradi kohta viivad kättemaksu ja pettumuseni inimkonna vastu, mis viib Põrgu loomiseni. Viha saab aga otsa ja kuna vahepeal on Taevas ja Maa kokku varisenud, saab Põrgu rahvast pilgeni täis. Tuleb minna otsima Uut Ilma. Ja nii nad lähevad. Kurat oma naisega kõige ees, inimkond tohutupikas reas järel ja Jumal kõige viimasena.

Allegooria hea ja kurja paralleelsest kulgemisest

Mare Kandre (1962 – 2005), kelle novell on balleti aluseks, on tunnustatud Rootsi kirjanik, kes ema poolt on juurtelt Eesti päritolu. Rootsi modernses kirjanduses oma erilise stiili ja keelega ilma teinud autoril on mitu nägu: temas on pungilikku trotsi, gootilikku süngust, aga ka omapärast irooniat ja sarkasmi. Proosapoeem Kuradist ja Jumalast on allegooria hea ja kurja paralleelsest kulgemisest ja põimumisest inimeste maailmas. Äraspidine muinasjutt ja ühtlasi ilmutusraamat.

„Taeva ja põrgu ning maailma loomise teemasid on balletikunstis käsitletud sajandeid. Võime kujutleda klassikalise balleti sirutuvaid kehajooni hõljuvate inglite ning kiireid murduvaid groteskseid liigutusi põrgu olevuste kujutamisel. Kuid kuidas liigutakse uues Maailmas, mida Jumal võimaldab viimases lootuses? Ja kuidas kõlab too uus maailm, mida otsima minnakse?Seda näeb juba märtsis meie tõlgenduses. Lisaks sobib väärika Eesti juurtega Rootsi kirjaniku Mare Kandre novellist inspireeritud lavateos ideaalselt tähistama Eesti vanima naisteajakirja Eesti Naine 100. sünnipäeva,“ kommenteerib lavastaja Teet Kask.

Balleti lavastajaks on Teet Kask ning muusika autorid Timo Steiner ja Sander Mölder. 

Lavastusele on animatsioonid loonud animaator Juho Lähdesmäki, valguskunstnik on Margus Vaigur, produtsent Tiiu Tamm. Laval on Cätlin Mägi torupilliansambel, Laura Põldvere ja tantsijad Kyoshiro Oshima, Maria Solei Järvet ning Jevgeni Grib.

Varasemalt on *birdname’i egiidi all sündinud sellised populaarsed ja tunnustatud lavastused nagu „Keres“, „Kuldne Tempel“ ja „Louis XIV – kuningas Päike“.

Etendused toimuvad veel 15. märtsil ning 8., 9. ja 10. aprillil. Piletid müügis Piletitaskus.