KUULA | Legendaarne raadioajakirjanik Kaja Kärner: oleme ajastus, kus ajakirjandus võimendab konflikti ja polariseerumist

Hiljuti Kuldmikrofoniga pärjatud legendaarne raadioajakirjanik Kaja Kärner arutleb ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ muu hulgas ka olukorrast ajakirjanduses, sõnavabadusest ning meediamaastiku arengutest laiemalt.

Kaja Kärner peab üheks oma missiooniks erinevate vaadete ja huvigruppide kokkutoomist ühte saatesse, et inimesed harjuksid kuulama teistsugusi arvamusi ja nendega ka arvestama. „Aga midagi ei ole teha – me oleme ajastus, kus ajakirjandus võimendab konflikti ja polariseerumist. Näiteks poliitmaastikku vaadeldes tundub mulle, et üks erakond või poliitik defineerib ennast ikkagi selle põhjal, kuidas ta teisest poliitikust või erakonnast erineb. Ja see vastandumine ja konflikt on midagi, mis defineerib seda aega, kus me elame.

Kas see muutub – ei oska öelda. Kui muutub, siis mingi väga ränga olukorra järel kui inimesed muutuvad kaastundlikumaks, üksteise suhtes tähelepanelikumaks,“ tõdeb pool sajandit raadios töötanud ajakirjanik. „Ei saa ju ka mainimata jätta, et ajakirjandus on ka suur äri. Seal on võitjaid ja nagu me nüüd näeme, seal on ka kaotajaid. Nagu ka kultuuris,“ arutleb Kaja Kärner ning lisab: „See on ajastu märk. Võibolla tulevad jälle paremad ajad, loota ju võib. Nagu Alliksaar ütles, et: „Ei ole paremaid, halvemaid aegu“, nii tulebki elada selles hetkes, mis on praegu. Ja loota, et kultuur saab ikka rohkem tähelepanu kui ta praegu saab.“

„Ma olen märganud seda, et juba pikka aega me sildistame inimesi, isegi heatahtlikult. Räägime näiteks, et see tuntud telenägu või raadiohääl, ja see laieneb väga paljudele elualadele, et me kuidagi paneme inimesele sildi külge. See võib tulla sellest, et mida lihtsam on maailm meie ümber, seda kergem on meil aru saada, et mida siis justkui ühest või teisest võib oodata – et meil on siis kergem mõista ja seeläbi end kuidagi turvalisemalt tunda. Ma ei oska sellele muud põhjendust leida, et miks see nii on. Aga see teeb meie maailma üheülbalisemaks, nivelleerib seda. Ma ei tea, millest see tuleb, aga mulle tundub, et vanasti oli isiksusi rohkem,“ mõtiskleb Kaja Kärner.

Kõike on võimalik öelda, aga oluline on kuidas seda teha

Sõnavabadusest rääkides ütleb Hea sõna ja Selge sõnumi auhindadega tunnustatud raadiolegend: „No mingi enesekontroll peaks inimesel, kes saadet juhib, ju ikkagi olema. Ja mulle tundub, et rahvusringhäälingus see on kõikidel olemas, ma julgen selle vastutuse oma kolleegide eest võtta. Aga see president Kersti Kaljulaidi öeldud lause „Sõna on vaba“ muutus õige ruttu omaenese paroodiaks. Mina ise tunnen, et sõna on vaba – ma arvan, et on küll. Hukka mõistes ei pea ju ilmtingimata kasutama sõnu, mis eetrit ei kannata. Kõike on võimalik öelda, lihtsalt tuleb valida viis kuidas öelda.

Mulle tundub, et sel teemal käib liikumine kahes vastandlikus suunas. Ühelt poolt karjutakse välja kõik, mis sülg suhu toob. Ja teisest küljest on hakatud oma sõnakasutust vägagi kontrollima, et sa ei ütleks midagi, mis kedagi võib solvata. Ja ma ei tea, kas see on parim variant: mida rohkem inimene, grupid, ühiskond ennast tsenseerib, siis selle tulemuseks on see, et pendel läheb ühel hetkel teise seina. Ja see ei ole jälle ideaalühiskond või see, mida me peaksime tahtma. Aga saame näha, kas on mingi kuldne kesktee selle vahel, et kas karjuda välja kõik, mis mõte sulle keelele toob, või siis öelda välja nii, et sa ei lähe kellegi suhtes isiklikuks, aga jääd siiski oma põhimõtetele truuks. See on ju võimalik.“

Tänapäevasest infoühiskonnast, sotsiaalmeediast ja tähelepanumajandusest rääkides ütleb Kaja Kärner, et sealt tuleb võtta niipalju kui hädapärast vaja, aga mitte mingil juhul rohkem.

„Ma ei ole uudistesõltlane, vaid katsun uudiseid tarbida ainult nii palju kui töö jaoks vaja on, et ma saaksin aru, mis minu ümber toimub ning teiste inimestega mõtteid vahetada. Ma ei jälgi ka neid konflikte, mida sotsiaalmeedia kaasa toob ega loe kommentaare.“

Ajakirjandusest rääkides tõdeb ta, et kõik on ikkagi valikute küsimus: „Kas ma vaatan ETV-st „Plekktrummi“, loen Sirbi lehte ja „Vikerkaart“, kõik oleneb sellest, mida ma valin. Meie tänast maailma iseloomustab keskendumatus. Sellega haakub ka see nähtus, et kultuuri ja meelelahutuse vaheline piir on muutunud peaaegu täiesti olematuks ja kultuurilt oodatakse, et ta lahutaks meie meelt. Ja kui siis tuleb vabariigi aastapäeval kontsert, mida tõesti võime kõrgkultuuriks nimetada, siis on väga paljud mures, et miks see kontsert on nii masendav ja miks see meie meelt ei lahuta. Meie ootused on täiesti valed.“

*

Kaja Kärner on Vikerraadio saatejuht ja toimetaja, kes on raadios töötanud pool sajandit. Tema väga head keelekasutust ja professionaalset tööd on hinnatud Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia, Valgetähe V klassi teenetemärgi, Hea Sõna ja Selge kõneleja ja Kuldmikrofoni auhindadega. Teda kuuleb Vikerraadios autorisaates „Kajalood“ ning saadetes „Reporteritund“ ja „Vikerhommik“. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ räägib Kaja Kärner raadiost, meediast, ajakirjandusest, sõnavabadusest, kultuurist, aiandusest ning juttu tuleb ka intervjueerimise kunstist, tänapäeva noortest, inimkonna tulevikust ja praeguse ajastu märkidest.

Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!