Kronotüüp iseloomustab inimese ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust. Enamus populatsioonist ehk 60-70% on keskkronotüüpi ehk karud, kes jäävad magama õhtul kella 21-24 ajal ning ärkavad hommikuti kella 7-8 paiku. Lõokese kronotüüpi inimesed uinuvad ja ärkavad vara, öökulli kronotüüpi inimesed hilja. On olemas ka tundlikud magajad (ingl k sensitive sleepers) ehk delfiinid ja neid on maailmas aina rohkem – need on näiteks kehva unegeeniga inimesed. Une rütm, pikkus, kvaliteet on igaühel väga individuaalne. Kui me ei saa oma kronotüübi kohaselt elada, siis me jääme unevõlga.

„Unevõlg aga toob endaga kaasa erinevaid nähtusi. Näiteks veresuhkru kõikumine, seedimise aeglustumine, kortisool lõhub kollageenivalku, nahk läheb koledaks, kognitiivne võimekus langeb, rakud hävinevad ja ei taastu. Päeval koguneb ajju ka toksilisi aineid ehk kehas olevaid mürkaineid, mis neurotransmittereid aeglaseks teevad. Ja kui sa öösel ei puhka ja ei puhastu nendest toksilistest ainetest, mis on päeval kogunenud, siis sa oledki aeglasem, nagu katkine arvuti.

Ja kui inimesel on tema bioloogiline baas ka kehvem, näiteks ta on geneetiliselt kehvem tervise poolest ja magab ka veel halvasti, siis võibki saada mõne kroonilise haiguse. Unedeprivatsiooni tagajärjel tekkinud haiguste osas esimesel kohal on veresoonkonnahaigused. Näiteks noortel on väga varakult vererõhutõved (enamasti liiga kõrge vererõhk, aga ka liiga madal), veresuhkru kõikumist on väga palju, raua ja ferritiini näidud muutuvad ja muidugi siis hakkab see kaal ka tõusma, sest see on seotud adrenaliini ja veresuhkruga,“ seletab somnoloog unevõla mõju tervisele.

„Me ei saa kaalu alla, kui me ei maga normaalselt. Minu töös on see on klassikaline näide, et inimene tuleb vastuvõtule, ta on ülekaalus, ütleb, et on oma toitumist muutnud ja trenni teinud ning nüüd peaks vist unega tegelema. Aga ma ütlen alati, et unega peab esimesena tegelema, enne kui sa lähed trenni ja hakkad toitumist reguleerima. Mitte vastupidi, et kõik muu enne ja siis kunagi tuleb uni – sul ei ole sellest trennist mitte midagi kasu, kui sa ei maga, sest ööunes sügava une ajal toimubki lihaste taastumine. Ja kui lihased ära ei taastu, siis läheb keha stressi ning toodab adrenaliini ja kortisooli ööpäevaringselt kogu aeg, see aga on kehale tohutult kurnav. Inimene muutub siis ärevamaks, läheb stressi, hormoonid ja seega ka meeleolu hakkab kõikuma, kõik hakkab aeglaselt muutuma. Ja kui me krooniliselt aeglaselt kärbume, siis me olemegi viiekümneselt haiged ja ravimite all,“ hoiatab une-ekspert ning lisab, et uni on number üks teema, millega tegeleda kui tahta tervem olla.

*

Kene Vernik on unenõustaja ja psühholoog, kelle üheks missiooniks on Eesti laste une kvaliteedi parendamine. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ räägib ta ka sellest, et meie lasteaedade uinakusüsteem on ebatervislik ning kuidas võiksid lapsed paremini magada. Juttu tuleb ka hea une teguritest, unerohtude ja kofeiini mõjust une kvaliteedile, ekraanidest ja nutisõltuvusest, une mõjust kaalulangetamisel, magamatuse mõjust tervisele. Kene Vernik on saanud somnoloog-tehnoloogi kutse Euroopa Unemeditsiini komisjonilt, Tartu Ülikoolist on tal magistrikraad psühholoogias, ta töötab Tartu Lastekliiniku psühholoog-nõustaja ja laste unehäirete superviisorina ning kuulub mitmetesse erialaseltsidesse. Muusikasõbrad on Kene erilise tämbriga lauluhäält saanud nautida bändide Depoo ja Mimicry loomingust. Saates räägib Kene ka emaks saamisest ja oma perest.

Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!

1x
00:00

Jaga
Kommentaarid