KUULA | Jonnakas ja väsinud laps! Unenõustaja Kene Vernik 3-4aastastel enam lõunati magada ei soovita

Unenõustaja ja psühholoog Kene Vernik räägib ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ oma missioonist Eesti laste une kvaliteedi parendamisel ning sellest, et meie lasteaedade uinakusüsteem on ebatervislik.

Kene Verniku suurem missioon on see, et Eesti lasteaedade uinakusüsteem korda reguleerida, kuna tema sõnul on praegune variant väga ebatervislik. „Eestis on reguleeritud uinakute süsteem, mida mujal maailmas pole – ehk siis mujal maailmas lasteaedades alates kolmandast eluaastast lastel enam lõunauinakut ei ole.

Vaadates laste unefüsioloogia arengut on see ka loogiline, sest 3-4. eluaasta vahel muutub lapse unerütm ehk tsirkadiaanrütm rohkem täiskasvanulikuks ja laps saab tegelikult ööunest kõik kätte, mis tal arenguks vaja on ning lõunauinakuid ei ole enam vaja. Aga kuna meil on see ülereguleeritud, siis lapsed teevad need uinakud ära, aga lähevad seetõttu hiljem magama ja peavad vara ärkama ning ööune pikkus on Eestis Euroopa kõige madalam – Norras magavad lapsed ööund 13 tundi ja meil ainult 9 tundi. Ja ka minu enda magistritöö uuring näitas, et lapsed lähevad hilja magama, sest neil on pikad lõunauinakud,“ räägib unenõustaja. See on probleem ka vanemaealistele lasteaialastele, kes teevad võibolla ainult väikese uinaku, aga see nihutab ikkagi nende õhtust magamaminekuaega hilisemaks, mis ei ole hea,“ tõdeb unenõustaja.

Rütmi lööb sassi ka see, et lasteaiavabadel päevadel lapsed enamasti kodus lõunaund ei maga. „See ongi vaba regulatsioon, lapse keha ise reguleerib oma unevajadust. Aga uni läheb ebaregulaarseks, sest nädala sees on lõunauinak ja nädalavahetusel ei ole ning tegelikult aja jooksul see laps jääb unepuudusesse ehk unevõlga, mille tagajärjel võivad tekkida käitumuslikud ja emotsionaalsed muutused, näiteks laps jonnib rohkem ja väsib kiiremini ära. Kui me uinaku ära võtame, siis suudab laps ööund magada 12 tundi ja arenguliselt on ööuni kindlasti olulisem kui päevauni,“ tõdeb Kene.

Beebide uneaeg on 16-14 tundi ööpäevas. Väikelapse unevajadus on 13-11 tundi ööpäevas.

Vanuses 3-4,5 aastat on väikelapsel suur kujunemisaeg, mil mõned vajavad veel lõunaund, teised aga enam mitte. Algklassiõpilane ja põhikooli õpilane võiks magada vähemalt 9,5-10 tundi (Eestis aga magavad vaid 7 tundi). Teismelised võiksid Kene sõnul samamoodi saada vähemalt 9 tundi und kätte, sest sel perioodil toimub tohutu kasvuspurt. Ja täiskasvanugi võiks magada 8-9 tundi kvaliteetset ööund.

Kene Vernik töötab Tartu lastehaiglas ja õpetab seal neuroloogiaõdesid uneteemadel välja. „Mulle teeb suurt rõõmu see, et anda vanematele seda jaksu ja lootust, et kõik on võimalik! Näiteks kui keegi on kuus aastat magamata olnud, et ta saab sealt välja tulla – see on ränk töö ja pole lihtne, aga see on võimalik. Minu peamised kliendid on üldiselt ärevushäire diagnoosiga, kroonilised unetud. Viimased viis aastat olengi end pühendanud noorte emade, vastsündinute, imikute, laste ja noorukite uneprobleemidele.“

*

Unenõustaja ja psühholoog, kelle üheks missiooniks on Eesti laste une kvaliteedi parendamine. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ räägib ta ka sellest, et meie lasteaedade uinakusüsteem on ebatervislik ning kuidas võiksid lapsed paremini magada. Juttu tuleb ka hea une teguritest, unerohtude ja kofeiini mõjust une kvaliteedile, ekraanidest ja nutisõltuvusest, une mõjust kaalulangetamisel, magamatuse mõjust tervisele. Kene Vernik on saanud somnoloog-tehnoloogi kutse Euroopa Unemeditsiini komisjonilt, Tartu Ülikoolist on tal magistrikraad psühholoogias, ta töötab Tartu Lastekliiniku psühholoog-nõustaja ja laste unehäirete superviisorina ning kuulub mitmetesse erialaseltsidesse. Muusikasõbrad on Kene erilise tämbriga lauluhäält saanud nautida bändide Depoo ja Mimicry loomingust. Saates räägib Kene ka emaks saamisest ja oma perest.

Marcella Bali tooted leiad marcella.ee e-poest. Sooduskoodiga „Naine10“ on tooted Sinule 10% soodsamad!