Veel paar aastat tagasi Venemaal hinnatud näitleja ja lavastaja Julia Aug kolis Eestisse kohe pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas. Räägime Juliaga, kuidas ta loobus väärtuste nimel kõigest, mida oli 50. eluaastaks saavutanud, kuidas ta uuesti nullist alustas. Aga ka tänapäeva teatrist ja Eesti armastusest, millel on Muhu muster.
Iga Julia Augi uus etendus tekitab ühiskonnas teravaid arutelusid. Vaba Lava Narva kunstilise juhi teatritükkidel on ühine nimetaja: need tekitavad emotsioone. Märtsis pakub ta aruteludeks uuesti põhjust, sest ilmub lavale naisena, kes peab ennast Alla Pugatšovaks. Etenduse käigus ravib teda Elmo Nüganen.
Teatritükki „Iceberg“, mida Eesti publik 13. märtsil näeb, esitleti esmalt Cannes’is. Kuidas etendus vastu võeti?
Väga hästi. Etendus toimus festivalil „Kured lendavad“. Nagu festivalidel ikka, oli saalis mitmekesine publik. Üllatuseks olid etendusele tulnud ka eesti teatrihuvilised.
Kuidas oli laval tütrega koos mängida? (Polina Aug teeb praegu ilma seoses rolliga äsja Venemaal esilinastunud filmis „Meister ja Margarita“.)
Põlvkondadevaheline teema, ema ja tütre suhted on etenduse peamine fookus. Alustades sellest, et ema ja tütar ei kuula teineteist. Jah, etenduses kõlavad Alla Pugatšova laulud. Jah, ema püüab Alla moodi olla. Aga see on kõigest kontekst.
Idee oli näidata tuttava konteksti kaudu põlvkondadevahelist suhtlust?