KUULA | Marta Pulk: ATH-aju on nagu võidusõiduauto, mil pole pidureid

Filmirežissöör Marta Pulk rääkis ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ oma kogemusest aktiivsus- ja tähelepanuhäirega elamisel ning kuidas tema end tervislikult funktsioneerima seadistab.

Hiljuti läks sotsiaalmeedias võimsalt lendu veebruarikuu kultuuriajakirjas Vikerkaar ilmunud filmirežissöör Marta Pulga lugu „Läbi kukkumine“ tema 20 aasta pikkusest vaimse tervise teekonnast, mille jooksul ta otsis, aga ei saanud selgust ega abi oma murele. Kui ta lõpuks sai diagnoosiks aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning sellele ka vastava ravi, siis saabus suur kergendus: „Kui lõpuks leidus nimi sellele, mis minuga toimub, avanes mulle täiesti uus teadmiste laegas – vahendid ja võimalused kuidas ma tegelikult võin väga tervelt toimida.“ Õige ravimi ja õige spetsialisti leidmine võib võtta aega, kuid Marta julgustab seda teekonda ette võtma.

„Olen saanud aru ka seda, et mul endal tuleb jube palju tööd teha sellega. Ei ole mingit maagilist tabletti, mis teeks kõik korda, vaid see ongi paras väljakutse: milliseid harjumusi ma saan treenida selleks, et toimida mõnusamalt ning paremini ja saaks õnnelikumalt elada. Seda nii liikumise, söömise kui une osas. Füüsiline aktiivsus on ülioluline ja väga efektiivne viis ATH reguleerimiseks, mina püüan teha joogat ja koeraga pikki jalutuskäike ning tantsin.“ Tema sõnul käib ATH-ajuga kaasas ka erakordseid ressursse, neid tuleb lihtsalt õppida õigesti kasutama ja valitsema: „Sa oled võimeline mägesid liigutama kui sind miski päriselt huvitab. Aga kui sel pole väljundit, või oskust seda energiat suunata, siis ongi probleem.“

„Aastaid kuulsin, et: „Kõigil on raske!“ ja ma arvasin, et ma lihtsalt ei saa hakkama. Minu muster oli end korduvalt läbi põletada: töötasin üle, kukkusin depressiooniauku, siis ronisin sealt kaks aastat välja. Sain aru, et toimin pidevalt sama mustri järgi, aga ma ei saanud aru, et miks. Töötan oma hinge välja ja siis otsin seda hinge kaks aastat taga. Diagnoosimata ATH-ga naiste puhul olevat see tavaline muster, et sa lihtsalt ammendad oma jõuressursid hästi intensiivse tegevusega ära ja siis pead neid pika aja jooksul korvama,“ räägib Marta Pulk oma kogemusest. „See oli imeline avastus, see tunne, et on võimalik tegelikult ka hästi elada –päriselt tajuda, et sa teostad ennast, sul on mingi kontroll asjade üle, et see on võimalik,“ rõõmustab ta elumuutuse üle.

Vaimse tervise portaal Peaasi.ee seletab ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäiret kui pisut teistsugust aju funktsioneerimist, kus on muuhulgas häiritud keskendumine ja tähelepanu koondamine vaimset pingutust nõudvale tegevusele. ATH ei ole haigus, vaid häire, on pigem geneetiline ning levimuseks loetakse lastel 4-8%, täiskasvanutel 3-5%. Kui lastel on esiplaanil just kehaline üliaktiivsus, mistõttu nad võivad teinekord olla nagu „üleskeeratud duracelli jänesed”, siis täiskasvanutel ja noortel on see teisiti. Täiskasvanueas on kõige suuremad raskused seotud tähelepanu- ja keskendumisraskustega, hajameelsusega ning raskustega kokkulepetest ja tähtaegadest kinnipidamisega. Raskusi võib olla ka otsuste langetamisel ja langetatud otsuse juurde jäämisel. Lisaks võib olla ATH-ga inimesel kalduvus reageerida liiga emotsionaalselt ning impulsiivselt.

*

Filmirežissöör Marta Pulk jagab ajakirja Eesti Naine podcasti „Iga naine on lugu“ kuulajatega oma 20 aasta pikkuse vaimse tervise teekonna lugu ning räägib elust aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Ka sellest kuidas ta end reguleerib, et tervislikult funktsioneerida. Marta Pulk on tuntud peamiselt dokumentaalfilmide tegijana, näiteks auhinnatud „Aasta täis draamat“, „Kodumaa karjed“, „Räägi ära“ jpt. Podcastis tuleb juttu ka filmindusest, praegu käsil olevast portreedokumentaalist Eesti lastekirjanduse maskotist Leelo Tunglast ja Levila projektist „Nad muutsid Eestist“, aga ka maailma ja ühiskonna arengutest, inimeseks olemisest ja inimkonna tulevikust, tema podcastist „Mis mõttes?“ ja muustki.