„Ma kasutan ise igapäevaselt gheed nii sees- kui välispidiselt ja julgen seda ka kõigile soovitada. Ghee on selitatud või, millest on välja keedetud kõik peale rasva. See ei sisalda enam laktoosi ega kaseiini ja sobib seetõttu ka laktoositalumatutele. Ajurveedas on gheel tuhat erinevat kasutusvõimalust ja kasutegurit,“ räägib Anu Aun.

„Ajurveeda õpingutel räägiti meile, et sünnihetkest peale hakkab inimene vaikselt kokku kuivama, tasapisi terve elu jooksul kuivab, kuni ongi väiksem, kortsus, krimpsus, luud hakkavad hõrenema – vananemine on tegelikult elukestev kuivamisprotsess. Indias on aegade algusest kasutatud gheed juba lapse sünnist saadik, et natukene seda kuivamisprotsessi edasi lükata ning vähendada sellest tekkivaid kahjusid. Seal soovitatakse end õlitada end sees- ja välispidiselt ehk end pealaest jalatallani sisse määrida. Seda püüan minagi igapäevaselt teha ja kui päris tervet keha ei jõua ette võtta, siis määrin gheed vähemalt näole, dekolteele ja seljale. Gheed kutsutakse ka seespidiseks kortsusilujaks ning ta õlitab ka liigeseid. Kasu on sellest kui seda järjepidevalt teha. Mina kasutan toidu sees gheed või asemel, näiteks praadides, suppides, hautistes ja pudru peal. Palju annab maitsele juurde kui teraviljad enne keetmist ghee sees ära röstida jne. Ghee on selline püha asi minu jaoks, seda soovitan tõesti kõigile,“ jagab Anu oma vaimustust selle lihtsa ja tervisliku vahendi kohta.

Anu sõnul ei ole ghee tegemine raske: „Paned ideaalis maheda maalehma või potti, sulatad aeglaselt madalal temperatuuril ära ja lased tasasel temperatuuril keeda, kuni sinna peale tekib selline kobrutav kollane vaht, mis hakkab tasapisi aina vähenema. Pead jälgima, et ei läheks kõrbema ega keeks üle, ja samas ka, et ei võta liiga vara tulelt ära, vaid kõik üleliigne saab ikkagi välja keedetud. Siis kurnad läbi puuvillase riide ja metallsõela ning paned purkidesse. Mina hoian gheed külmkapis, kust siis võtan välja selle purgi, mida parasjagu kasutan ja seda enam külmkappi tagasi ei pane, hoian väljas, muidu soojast külma edasi-tagasi tõstes võib tekkida sinna kondentsvesi ja ghee rikneb kiiremini. Ja alati puhta lusikaga tuleks võtta sealt purgist.“

Üks hea retsept on veel, mida Anu Aun ajurveedast külma ja niiske kliima puhul soovitab: ingveri ja kurkumi tee, mis soojendab organismi. „Kurkumijuurt soovitan koorida kummikinnastega, siis ei lähe käed kollaseks. Lõikan kurkumi ja ingveri seibideks, panen kuuma vee peale ja kui jook on jahtunud joomistemperatuurini, alles siis pigistan sidrunit sisse. Sest kui lisada sidrunit varem, kohe kuuma veega koos, siis sidrun pidurdab kurkumist ja ingverist maitsete täiel väel väljatulemist. Seda jooki joon külma ilmaga, see on ülihea ja kasulik ning ergutab seedetuld. Seedetuld ergutab ka see, kui enne söömist süüa viiluke värsket ingverijuurt väikese soola ja laimiga.“

Seedimise toetamise jaoks soovitab Anu lihtsat ja maitsvat vürtsiteed: „Osta ökopoest koriandriseemneid, fenkoliseemneid ja vürtsköömneid, pane võrdsetes kogustes purki ja sega ära. Võta üks supilusikatäis seemnesegu ja vala umbes pool liitrit keeva vett peale, lase tõmmata ja jahtuda kuni joomistemperatuurile. Saad hästi mõnusa vürtsitee, mis aitab seedimisele kaasa. Võid panna termosesse ja päeva jooksul lonkshaaval juua.

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Jaga
Kommentaarid