Juukseid katab ketendav nahk? See ei pruugi olla kõõm

Krõbedad külmakraadid mõjuvad halvasti nii juustele, juuksejuurtele kui ka peanahale. Apteegi konsultant jagab nõuandeid, kuidas oma juuste eest hoolt kanda ja vältida külmast tekkivad probleeme.

Benu apteegi kosmeetikakonsultandi Marite Talbre sõnul võib külm talveilm muuta juuksed kuivaks ja kahuseks. „Nii see paraku on – kõikuvad temperatuurid, külm tuul, lumi ja kuivatav keskküte mõjuvad juustele ja peanahale karmilt. Seetõttu ongi talvise juuksehoolduse märksõna niisutamine ja kaitsmine, et säilitada juuste pehmus, elastsus ja tervis,“ räägib Talbre.

Kuna peanaha vereringe talvel aeglustub, võivad tekkida nii peanaha ketendus kui ka kõõm, mis on mõlemad levinud probleemid. „Ketenduse ja kõõma samastamine on üks levinumaid väärarusaamu. See ei pruugi olla üldse kõõm, mis on tekkinud, vaid hoopis märk liigsest peanaha kuivusest. Kuigi väliselt on probleem üsna sarnane – ärritunud, sügelev peanahk ja „helbed“, mida riietelt maha pühkida, siis kõõma ja ketenduse tekkepõhjused on erinevad,“ selgitab Talbre ja lisab, et peanaha ketendus on enamasti tingitud peanaha liigsest kuivusest, kõõm aga erinevatest haiguslikest seisunditest, mida võib külm võimendada.Juuksehooldustooted peaksid andma lisaniisutust Konsultandi sõnul eeldab talvine juuksehooldus nii niisutavamaid ja toitvamaid tooteid kui ka natuke rohkem aega ja panustamist. Seejuures on seerumid, juukseõlid ja sügavniisutavad maskid kõige olulisemad, et tagada juuste niisutatus ja kaitse nõudlikes tingimustes.

Probleemide korral tuleks Talbre sõnul üle vaadata oma juuksehooldusrutiin. „Hoiduda võiks väga kuuma veega juuste pesemisest, sest see kuivatab peanahka ja juukseid veel omakorda,“ hoiatab Talbre ning lisab, et jaheda veega juuste pesemine ja palsami väljaloputamine aitab sulgeda juuksekutiikulid ning lukustada seeläbi niiskuse sügavale juuksekarva sisse.

Šampooni ja palsamit soovitab spetsialist valida selle järgi, milline on peanaha ja juuste olukord. „Isegi keerulisematele kombinatsioonidele, näiteks kui juuksed on kuivad aga peanahk samas rasune, on olemas just neile probleemidele suunatud tooted, mille sobivust saab järgi proovida,“ toob Talbre näite.

Konsultant soovitab kasutada ka koorivaid šampoone. „Kuna silmaga on tihti võimatu ketendust ise näha, siis koorivad šampoonid puhastavad efektiivselt ning pärast pesu on peanahal mõnus värske ja õhetav tunne,“ kiidab Talbre.

Kui tihti tasuks juukseid pesta, on konsultandi sõnul miljoni küsimus, millele on raske üheselt vastata. „Reegel on, et mida harvem pesed, seda vähem on ka vajadust pesta. Selle aga peab igaüks ise järele proovima,“ soovitab Talbre ning lisab, et juuste liiga sage pesemine eemaldab peanahalt loomuliku rasu, mis aitab hoida juuste ja peanaha niiskustaset ja kaitset. „See on eriti halb talvel, mil loomulik rasu on juuste ja peanaha kaitsmisel eriti vajalik.“

Samuti soovitab ta peanaha massaaži, mis aitab peanahka koorida ja eemaldada peanahale kogunenud surnud naharakud. „Saadaval on mugavaid peanahamassaaži „harju“, mida on väga mugav kasutada näiteks palsami peas hoidmise ajal või miks mitte seada sisse igaõhtune massaažirutiin,“ soovitab Talbre ja lisab, et ka kuivale nahale tehtud massaaž on väga hea ning soodustab juuksekasvu. Massaaž valmistab peanaha ka ette seerumite ja muude juuksetoodete kasutamiseks, et nende mõju maksimeerida.

Iluvitamiine ta sõnul igaks juhuks võtta pole vaja, vaid tarbida sõltuvalt vajadusest. „Kui inimene sööb tervislikult ja tema toidulaual on esindatud kõik toitainegrupid, saab ta vajalikud ained toidust,“ räägib Talbre, lisades, et eri põhjustel võib aeg-ajalt esineda mõne vitamiini puudujääk. „Tavaliselt piisab konkreetse vitamiini võtmisest ega pea pöörduma kohe multivitamiinide poole. Kompleksvitamiinide lisamanustamine võib olla vajalik raskemates tingimustes, nagu pikaajaline paast, dieedipidamine, pikaajalisest haigusest taastumine või pärast antibiootikumikuuri,“ toob ta näiteid.

Mütsi kandmine aitab ennetada mitmeid probleeme

Kuna ei juuksejuur ega ka juuksed ei talu suuri miinuskraade, on arukas neid kaitsta peakattega. „Külmaga aeglustub peanaha mikrovereringe niigi ja sellest tulenev juuste väljalangemine on talvisel perioodil üsna tavapärane nähtus,“ räägib Talbre. „Pidev külmas palja peaga käimine võib hilisemas eas väljenduda juuste hõrenemise ja enneaegse väljalangemisena. Hea on meeles pidada seda lihtsat piiri: kui temperatuur langeb alla -5 külmakraadi, siis peaks kindlasti müts peas olema,“ lisab ta.

Eriti tasuks vältida märgade juustega külma kätte minekut, kuna märjad juuksed on palju õrnemad kui kuivad. „Kui minna talvel märja peaga õue, siis juustes olev vesi külmub ning tagajärjeks on kergesti murduvad juuksed,“ hoiatab Talbre. „Isegi kui loomulikul teel juuste kuivatamine on parim, siis föönitamine on igal juhul juustele parem ja ohutum variant kui märja peaga õue minek. Küll aga ei soovitata kohe peale peale föönitamist külma õhu kätte rutata, suur temperatuuride vahe võib taas juustele kehvasti mõjuda.“