Märtsis esietenduvas suurejoonelises balletis „Kurat ja Jumal“ teeb kaasa Jaapani tantsija Kyoshiro Oshima

7. veebruaril jõudis Tallinnasse Jaapani tantsija Kyoshiro Oshima, et juba järgmisel päeval alustada koos ülejäänud lavastuse „Kurat ja Jumal“ trupiga proove.

Kaasaegne ballett „Kurat ja Jumal“ jõuab publikuni 13. märtsil Viimsi Artiumis. Lavastuse toob välja loovkooslus *birdname kööstöös Viimsi Artiumi ja ajakirjaga Eesti Naine, mis tähistab 2024. aastal oma sajandat juubelit. Balleti lavastajaks on Teet Kask ning muusika autorid Timo Steiner ja Sander Mölder.Elasid kord kaks poisikest, Kurat ja Jumal… „Kurat ja Jumal“ on originaalmuusikaga kaasaegne ballett kahes vaatuses, mis on loodud Eesti juurtega Rootsi kirjaniku Mare Kandre romaani „Kurat ja Jumal“ ainetel. Allegooriline lugu hea ja kurja paralleelsest kulgemisest saab alguse Kuradi ja Jumala lapsepõlvest. Jumala kius ja kuulujutud Kuradi kohta viivad kättemaksu ja pettumuseni inimkonna vastu, mis viib Põrgu loomiseni. Viha saab aga otsa ja kuna vahepeal on Taevas ja Maa kokku varisenud, saab Põrgu rahvast pilgeni täis. Tuleb minna otsima Uut Ilma. Ja nii nad lähevad. Kurat oma naisega kõige ees, inimkond tohutupikas reas järel ja Jumal kõige viimasena.

Mare Kandre (1962 – 2005) on tunnustatud Rootsi kirjanik, kes ema poolt on juurtelt Eesti päritolu. Rootsi modernses kirjanduses oma erilise stiili ja keelega ilma teinud autoril on mitu nägu: temas on pungilikku trotsi, gootilikku süngust, aga ka omapärast irooniat ja sarkasmi. Proosapoeem Kuradist ja Jumalast on allegooria hea ja kurja paralleelsest kulgemisest ja põimumisest inimeste maailmas. Äraspidine muinasjutt ja ühtlasi ilmutusraamat.

„Taeva ja põrgu ning maailma loomise teemasid on balletikunstis käsitletud sajandeid. Võime kujutleda klassikalise balleti sirutuvaid kehajooni hõljuvate inglite ning kiireid murduvaid groteskseid liigutusi põrgu olevuste kujutamisel. Kuid kuidas liigutakse uues Maailmas, mida Jumal võimaldab viimases lootuses? Ja kuidas kõlab too uus maailm, mida otsima minnakse? Seda näeb juba märtsis meie tõlgenduses. Lisaks sobib väärika Eesti juurtega Rootsi kirjaniku Mare Kandre novellist inspireeritud lavateos ideaalselt tähistama Eesti vanima naisteajakirja Eesti Naine 100. sünnipäeva,“ kommenteerib lavastaja Teet Kask.

Lavastaja Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, animaator Juho Lähdesmäki, valguskunstnik Margus Vaigur, produtsent Tiiu Tamm.

Laval on Cätlin Mägi torupilliansambel, Laura Põldvere ja tantsijad Kyoshiro Oshima, Maria Solei Järvet ning Jevgeni Grib (Eesti Rahvusballett).

Varasemalt on *birdname’i egiidi all sündinud sellised populaarsed ja tunnustatud lavastused nagu „Keres“, „Kuldne Tempel“ ja „Louis XIV — kuningas Päike“.

Lavastust toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Eesti Soome Kultuurifond, Kia ja Balbiino ning selle toovad välja *birdname, Delfi Meedia ja Viimsi Atrium.

Piletid Piletitaskus.

Etendused 13., 14. ja 15. märts ja 8., 9. ja 10. aprill.