„Seda oli nii äge avastada ja katsetada, et nüüd ma enam sinna vanasse mustrisse üldse tagasi ei taha. Ja selle tõttu valin ka hoopis teistsuguseid töid, teistsuguseid loomingulisi projekte ning ma arvan, et üldse liigun teadlikult igas mõttes oma elus rohkem harmoonia ja tasakaalu poole. Seesama tasakaalupunkti otsimine oli ka üks „Vetelkõndija“ põhiteemasid. Minu jaoks oli selle filmi tegemine selline naiseks kasvamise teekond,“ mõtiskleb ta.

„Julgus olla kompromissitult mina ise – see on miski, mis minus väga oluliselt kasvas ja arenes selle kümne aastaga,“ rõõmustab Anu Aun. „Ma olen oma loomult alati olnud helge ja muinasjutuline ning pigem tahtnud jutustada ilusaid lugusid. Aga ma nägin ühel hetkel, et kui sa tahad festivalidel auhindu võita, siis sa pead kaevuma mudas ja tegema sügavaid ja süngeid lugusid. „Vetelkõndija“ loomise alguses ma hakkasin aru saama, et mida värki – ma tahan teha seda, mis mulle meeldib teha! Ja tegelikult on palju selliseid inimesi, kes tahavad sarnaseid asju ekraanil näha, kes tahavad lootusesõnumit ja usku, et kõik on võimalik. Ja see innustab ja inspireerib ja teeb nende maailma paremaks – samamoodi nagu selle loomine teeb minu maailma paremaks. Ma ei tea, mis tulevik toob, aga praegu ma olen küll selles helguse ja muinasjutulisuse kohas ja tunnen, et see on minu maailm, mida ma tahan jagada ja kus ma tahan elada ja luua.“

*

Filmirežissöör ja stsenarist Anu Aun räägib ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ lisaks filmikunstile ka hingestatud loomingust tehisintellekti ajastu koidikul, lastest ja suhetest, romantikast, naiselikust väest, ajurveedast, oma argiellu harmoonia loomisest, teadlikust elust ja muust huvitavast.

Anu Aun

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid