Zimmeri meistriklass

BMW 5. seeriat võib pidada maailma kõige armastatumaks sedaaniks, mida on alates 1972. aastast müüdud enam kui kümme miljonit. Uus, kaheksas põlvkond alustab elektriautoga ja see on julge samm tulevikku.

Tagantjärele on keeruline kindlaks teha, kes sellele mõttele tuli – kas kuulus autotootja BMW või kuulus helilooja Hans Zimmer. Nimelt et elektriautos võiks olla omaette helikeskkond ning nimetute piipide, piiksude ja plõksude asemel võiks kõlada isikupärased audiomarkerid. Et ühekülgset sisekeskkonda võiks elavdada helidega, mille helilooja on loonud just elektriauto jaoks. Ja nüüd on mul sõiduproovis BMW uus viienda seeria elektriauto i5 ja üks selle silmatorkavaid omadusi ongi Hans Zimmeri loodud heliruum.

Et heliruumi lahti seletada, tuleb meenutada, mis häält teeb elektriauto tavaliselt. Vastupidi levinud arvamusele pole elektriajam sugugi hääletu, vaid toob kuuldavale spetsiifilist heli, mida kutsutakse ka trollibussihääleks. Uutel ja moodsatel autodel summutatakse see üsna ebameeldiv heli sisuliselt olematuks ja sõitjateruumi jõuab peamiselt teekatte- ja tuulesahin. Mis pole just kõige muljeterikkam helipilt ega anna tagasisidet dünaamikast ehk et kas auto parasjagu kiirendab või pidurdab. Sisepõlemismootoriga autos oleme harjunud, et kiirendades mootori hääl muutub. Mootoreid, mille helipilt on sõidunaudingu lahutamatu osa, on olnud palju. Ent pole parata, ilusa kõlaga sisepõlemismootorid olid esimeste seas, mis süsinikdioksiidi vastases võitluses lahinguväljadele maha jäid. Mingil hetkel hakati ilmetu kõlaga mootorite häält kõlaritesse võimendama ja peagi tabas ka elektriautosid moeröögatus, kus mõeldi välja napakaid saunde, mis pidid mootorihäält asendama.