„Ma ei mäleta teekonnast koju mitte midagi.“ Unistuste tööreis Balile lõppes korgijoogi mürgituse ja karmi õnnetusega

Talvepuhkused on alanud ja pahurad valgete jõulude igatsejad on sunnitud endale tunnistama, et seekord olid need jõulud siiski liiga valged… Ja nii tuhnitakse poole hommikuni telefonis, otsitakse viimase hetke pakkumisi ja krabatakse ära kõik tuntud palmimaad, kus mõne puu all võib veel ruumi olla pikali viskamiseks. Viimastel aastatel on eestlaste unistuste sihtkoht Bali.

„Kui saaks, siis ma ainult reisiksingi!“ tunnistab 27-aastane Jako Jõgi, Saaremaa poiss, kes pool elust on olnud pealinlane. „Olen üles kasvanud video-ajastul. Juba mu vanaisa oli fotograaf ja mu ema vend, kes elab Saaremaal, on tuntud videofilmide tegija. See, keda kutsutakse jäädvustama pulmi ja pidusid. Tema kõrval ma seda maailma tundma õppisingi, kuigi tegelikult filmimisest rohkem meeldib mulle montaaž. Proovisin ka Balti filmi ja meediakooli astuda. Seal oli 3 vooru. Kahest esimesest sain läbi. Siis tuli montaaži voor. Selles tundsin ennast tugevana, aga…

„Te võite olla ju päris hea, aga teised olid teist paremad,“ ütles keegi komisjonist. Ma ei saanudki sisse. Umbes nädala pärast võeti mind tööle „Aktuaalsesse Kaamerasse“ monteerijaks,“ naerab Jako, kellel töö leidmisega pole kunagi mingit probleemi olnud. Ta ise ei peagi otsima, teda otsitakse!

Unistuste reis Balile

„Üks tööreis viis mind Balile. Juhilube mul ei ole, aga mõtlesin, et kui keeruline see mopeediga sõitmine ikka võib olla… Pidanuks pigem kartma, et mitte kahetseda.

See oli mu esimene päev Balil. Läksime sõbraga randa peole. Mina jõin