SUUR ÜLEVAADE | Käekotimoe ajalugu: mis hetkel sai see vabalt liikuva ja iseseisva naise sümboliks? Kuidas kujunes kotist investeering?

Nagu 99% maailma asjadest, sai ka käekott alguse meestest: just mehed kandsid juba Vana-Egiptuses piha ümber kotte, kuhu peita vajalikke ja väärtuslikke asju. Alles 17. sajandil liikus käekott ka naiste aksessuaaride hulka ja muutus aegade jooksul emantsipatsiooni, vabaduse ja moe töövahendiks. Muuseas, ka nimetus „käekott“ pärineb 1900. aastatest ja tähendas meeste reisikotti.

Loomulikult olid ka mehed need, kes hakkasid juba keskajal oma „käekotte“ ilustama, kulla ja kalliskividega rikastama, et näidata teisele oma positsiooni ja rikkust. Käekotist sai moeväljendus, millega sadulsepad näitasid oma oskusi nahast kottide valmistamisel. Käekottide disainimisel proovis kätt isegi kuulus kunstnik ja leiutaja Leonardo Da Vinci, kes joonistas oma kladesse väga detailse ning siiani uskumatult stiilse käekotidisaini. Ning loomulikult oli see kott mõeldud kandmiseks meestele. 2012. aastal äratas Gherardini moemaja joonise ellu – kott sai nime La Pretiosa.

Naised kandsid oma lohvakate riiete all erinevaid riputatud „sahtleid“, kuhu oli võimalik panna vajalikke asju, raha ja vääriskraami. 1670ndatel, kui leiutati taskud, lõpetasid mehed käekoti kandmise ja see jäi edaspidi vaid naiste pärusmaaks. 18. sajandil, kui avastati kadunud Pompei linn, leiti sellest jooniseid liibuvamast ja kitsakoelisemast moest. See stiil levis kiiresti üle maailma ja kuna naistemood muutus kitsamaks, riietele aga taskuid ei õmmeldud, polnud rõivaste all enam kotte võimalik kanda. Käekott koliski naistele kätte.