Kümme soovitust, kuidas aidata lapsel või noorukil nutiseadme sõltuvusest lahti saada

Rangete piirangute seadmine tekitab tavaliselt vaid trotsi ja vastuseisu. Samuti pole manipuleerimine või piitsa-prääniku meetod kauapüsivad lahendused. Mida siis teha, kui laps või nooruk on digiseadmetest sõltuvuses?

Sellises olukorras võid näidata eeskuju, mil viisil on kohane digiseadet kasutada; jälgida, mida laps digiseadmes teeb; ja aidata teda vajadusel endale piiride seadmisel.

Siit leiad selleks mõned soovitused, mis põhinevad Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kodulehel esitatud materjalidel.

1. Vanemate ja teiste pereliikmete üksmeel.

On oluline, et mõlemad vanemad (aga ka vanavanemad, vanemad õed-vennad jt) võtaks olukorda tõsiselt ja oleks ühel meelel, mida ja kuidas digiseadme kasutamise juures muuta. Leppige omavahel nõudmistes kokku ja asuge siis läbirääkimistesse lapsega.

2. Näita, et hoolid.

Lapsed tõlgendavad sageli ükskõik millist küsimust oma käitumise kohta süüdistusena. Ära ütle, et ta teeb midagi valesti. Ütle, et sa ei süüdista ega kritiseeri, vaid et oled mures mõningate muutuste pärast, mida oled märganud. Too need välja, näiteks: oled viimasel ajal rohkem väsinud, hinded on halvemaks läinud, hobid (sõbrad) on unarusse jäänud vms.

3. Määratlege tegevused digiseadmes ja nendeks kuluv ajahulk.

Motiveeri last oma tegevuste kohta digiseadmes nädala või paari jooksul päevikut pidama. Sealt saate mõlemad olulist informatsiooni selle kohta, millised tegevused on ülemäärased ja kuhu peaks piirid seadma.

4. Looge realistlikud reeglid.

Proovige koos reeglid ja piirid luua. Anna ka lapsele õigus oma arvamust avaldada. Jälgi kooskõlastatud reeglite täitmist, kuid pea meeles, et sa ei püüa saavutada lapse üle kontrolli, vaid töötad selle nimel, et ta vabaneks psühholoogilisest sõltuvusest.

5. Leppige kokku, et laps kasutab digiseadet nähtavas kohas.

Vajadusel too lapse arvuti, televiisor või mängukonsool ära ta magamistoast ja pane see läbikäidavasse ruumi. Ole kursis sellega, mida laps seadmes teeb, ja kasuta seda võimalusena kontakti loomiseks temaga – rääkige omavahel, mida laps seal teeb ja mis talle sealjuures meeldib.

6. Toeta last uute tegevuste leidmisel.

Kui vähendad või piirad lapse digiseadmes veedetavat aega, tuleb vabadeks tundideks leida uusi tegevusi, mis talle meeldivad ja positiivseid elamusi pakuvad. Püüa leida võimalusi sotsialiseerumiseks, ühistegevusteks kogu perega.

7. Toeta, kuid ära õigusta.

Sageli hakkavad vanemad oma lapse ülemäärast mängimist õigustama – leiavad vabandusi koolist puudumistele ja halbadele hinnetele. Kodurahu nimel antakse nõudmistes järele, eriti kui laps tõstab häält või käitub muul viisil agressiivselt. Kui laps hakkab su sekkumiste vastu mässama, lase esimesel tormil vaibuda. Kinnita talle, et mõistad ta tundeid – saan aru, et tunned viha (ärritust, ärevust), et ma püüan su ellu trügida ja reegleid seada –, kuid jää endale kindlaks. Too välja kasud, mida ta saab, kui sinuga koostööd teeb. Kinnita, et oled talle abiks nende raskete muudatuste elluviimisel.

8. Hari ennast.

Ole teadlik nendest tegevustest ja tegevuste iseloomust, mida su laps arvutis sooritab. Kui laps näeb, et oled teadlik ja huvitatud tema tegevusest, on sul kergem argumenteerida ja mõistlikke reegleid välja pakkuda.

9. Reeglid kehtivad kõigile.

Näita eeskujuga, et digiseadmeid kasutatakse vajadusel ning seejärel tehakse muid asju. Mängige koos lauamänge, minge sportima või muudele huvitavatele üritustele.

10. Kasuta koduväliseid abivõimalusi.

Kui laps siiski ei suuda oma mängimist piirata, probleemid püsivad ja teie omavahelised suhted halvenevad, otsi muid abivõimalusi. Kui koolis on psühholoog, pöördu tema poole, võib-olla on vajalik pereteraapia või lastepsühholoogi abi.

Mure korral pöördu [e-mail] või tel 15410, nõu annavad psühholoogid, pere- ja käitumisterapeudid.)