Kui hirmust üle olla, kas suudab ka oma edasist elu ohjata? Reet Hiiemäe eestlaste jõulu- ja aastavahetuse rituaalidest

Eeltingimuseks, et õnnestuksid paljud traditsioonilised tervendamis-, ennustamis-, armumaagia- või peidetud varanduse leidmise rituaalid, on pärimuse järgi julgus.

See pandi tugevalt proovile, kui tuli näiteks üksi öisel ajal maagilisi taigasid läbi viia. Veelgi enam, lisaks pimedas või küünlavalgel toimetamisele võisid rituaalijuhised nõuda paastumist või janutekitavate soolaste toitude söömist. Samuti vaikimist, liikumatust ja vastu seismist kiusatusele selja taha vaadata, kui sealt kostis samme või arusaamatut müra.

Kõlab paradoksaalselt, aga taolised üksiolekut eeldavad rituaalid olid sageli mõeldud just selleks, et üksijäämist vältida. Oli ju tõenäosus, et neiu sooviks elu veeta ilma partneri ja perekonnata, talupojakultuuris välistatud. Nii koondus näiteks jõulu- ja aastavahetuse perioodile – aasta pimedaimale ajale – hulgaliselt noorte naiste ennustusrituaale, mille eesmärk oli teada saada oma abiellumisaeg ja tulevase abikaasa isik. Vahel püüti täiendava maagiaga mõjutada ka saatuse kulgemist sobivas suunas.