Kirjad

Lugejate tagasiside detsembrikuu Eesti Naisele.

Reet Linna on minu jaoks eeskuju ja mõistatus! Kuidas saab olla, et üks naine püsib läbi aastate samasugusena? Minu meelest pole pr Reet viimased 15 aastat vanemaks jäänud. Loost loen, et ta käib regulaarselt kosmeetiku juures, aga kahtlemata on Reedal ka väga head geenid ja meeldib, et ta on teleris alati sätitud – ei midagi juhuslikku, väga stiilne naine.

Loodan, et tema vanuses (olen praegu 40ndates) suudan olla sama rõõmsameelne ja uudishimulik maailma suhtes. Peaasi, et oleks tervist. Maarja

Ilmselgelt on vaja ennast liigutada, et püsida mõistuse juures. Nii arvas Reet Linna ja nii arvan ka mina. Olen juba pikka aega vaadanud „Prillitoosi“, sest see on koguperesaade. See on Reeda töö, sest tal on äge pere ja ta ise on nii Äge.

Mulle meeldis kaaneloost Reeda lause: poliitiline kirbutsirkus. See on just õige parlamendis toimuva kohta. Rahva kulul, ise oleme nad valinud – võiks jätta palgata, kui tööd ei tee.

Tore oli lugeda ka Austraalia jõulukultuurist, kirjutage neid lugusid veel. Head talve ja valguseootust kõigile! Kairi

Olid ajad!

Nõukoguaegsed jõulud: see lugu ja pildid on nagu sõjaajast, kus leivajärjekorras seisti. Mina olin siis laps, aga meie vennaga saime väikseid kinke igal hommikul, kui suurde tuppa läksime ja mängujõuluvanale luuletuse lugesime. Aasta viimasel päeval tuli näärivana ja siis saime mitu kingitust: kust ema need sai, ei tea, sest poes polnud midagi ja tutvuseid polnud.

Väga puudutas lugu perest, kes võttis puudega lapse ja andis talle hellust ja kodusoojust. Mina oskan selliseid lugusid lugedes nutta ja kui annetada saab, siis niimoodi aidata. Elina

Ootan huviga, et Liisa Ojaveer lõpetaks oma raamatu – enda vanaemast Lisl Lindaust. Olen suur teatrisõber ja naudin tohutult ka elulooraamatuid, nii et loeksin Lindaust väga heal meelel. Minu jaoks esindab ta midagi, mis on praeguseks kadumas. Aega, kui inimsuhetes oli tõepoolest lugupidamist, osati astuda võõrustaja rolli ja kasinates oludeski jääda väärikaks. Kellel veel on kodus olemas kohviserviis ja millal seda viimati kasutati? Uuskasutuspoodides näen kristallnõusid, mida enam ei osata hinnata. Elsa

Eesti Naise veergudelt meeldib mulle lugeda persoonilugusid. Seekord alustasin ajakirja lugemist Lisl Lindaust ja tema lapselapsest Liisa Ojaveerest. Mäletan Lisl Lindaud särava, võluvalt terava ja päikeselise naisena. Eks elu koosnebki lõpuks inimestest, keda oleme tundnud. Ja vastupidi – inimene elab edasi, kuni teda mäletatakse. Mul oli rõõm lugeda, et Liisa Ojaveer koostab Lisl Lindaust raamatut. Kordumatu andega näitlejaid ei ole ju palju. Helvi

Lihtne ilu

Tere, Eesti Naine! Elan Valgamaal, kohe päris maal: hommikul näen köögiaknast metskitsi, kes lume alt toitu otsivad. Töötan lähedal koolis õpetajana. See tähendab, et palk on parajasti nii suur, et jätkub elamiseks ja natuke jääb üle, millest endale midagi mõnusat lubada.

Siit minu ettepanek. Kas ajakirja ilukülgedel võiks ükskord olla mõnevõrra soodsamad kaubad, mida saab osta näiteks Selverist või Maximast? Peeneid ilupoode kõikjal Eestis pole, aga iluasju tahaks ju oma käega katsuda ja nuusutada, enne kui ostad. Eriti kui need on kallima otsa asjad, seerumid ja parfüümid. Triin

Kirjad

Kõigi vahel, kes jagavad meiega jaanuarinumbrist inspireeritud mõtteid, läheb loosi kaks väärtuslikku auhinda:

> Bossi julge naisteparfüüm Alive (50 ml, 132.-) on meeldejääv ambra-puidu-lillekooslus, mis ühendab jasmiini-, naha- ja vetiverinoodid;

> staarkokk Jamie Oliveri inspireeriv menuk „5 koostisosa. Vahemerelised road“ (Pegasus).

Detsembrinumbrist kirjutanute vahel loosisime auhinnad välja nii: Sensai huulepulgavutlari ja sisud firmalt Sirowa sai Elina, raamatu „Surmalähedased kogemused“ Triin. Palju õnne!

NB! Auhindade loosimises osalevad kirjad, mis on saabunud enne 12. kuupäeva! Kirjuta aadressil [e-mail] või Eesti Naine, Narva mnt 13, 10151 Tallinn.