Mare Kandre (1962 – 2005), kelle novell on balleti aluseks, on tunnustatud Rootsi kirjanik, kes ema poolt on juurtelt Eesti päritolu. Rootsi modernses kirjanduses oma erilise stiili ja keelega ilma teinud autoril on mitu nägu: temas on pungilikku trotsi, gootilikku süngust, aga ka omapärast irooniat ja sarkasmi. Proosapoeem Kuradist ja Jumalast on allegooria hea ja kurja paralleelsest kulgemisest ja põimumisest inimeste maailmas. Äraspidine muinasjutt ja ühtlasi ilmutusraamat.

„Taeva ja põrgu ning maailma loomise teemasid on balletikunstis käsitletud sajandeid. Võime kujutleda klassikalise balleti sirutuvaid kehajooni hõljuvate inglite ning kiireid murduvaid groteskseid liigutusi põrgu olevuste kujutamisel. Kuid kuidas liigutakse uues Maailmas, mida Jumal võimaldab viimases lootuses? Ja kuidas kõlab too uus maailm, mida otsima minnakse?Seda näeb juba märtsis meie tõlgenduses. Lisaks sobib väärika Eesti juurtega Rootsi kirjaniku Mare Kandre novellist inspireeritud lavateos ideaalselt tähistama Eesti vanima naisteajakirja Eesti Naine 100. sünnipäeva,“ kommenteerib lavastaja Teet Kask.

Balleti lavastajaks on Teet Kask ning muusika autorid Timo Steiner ja Sander Mölder.

Lavastusele on animatsioonid loonud animaator Juho Lähdesmäki, valguskunstnik on Margus Vaigur, produtsent Tiiu Tamm. Laval on Cätlin Mägi torupilliansambel, Laura Põldvere ja tantsijad Kyoshiro Oshima, Anita Kurõljova ning Jevgeni Grib.

Varasemalt on *birdname’i egiidi all sündinud sellised populaarsed ja tunnustatud lavastused nagu „Keres“, „Kuldne Tempel“ ja „Louis XIV – kuningas Päike“.

Piletid müügis Piletitaskus.

Etendused 13., 14. ja 15. märts ja 8., 9. ja 10. aprill.

Jaga
Kommentaarid