„See oli üsnagi mitmekesine aas“

Tartu Kunstimuuseumis on avatud meestearst Margus Punabi kunstikogul põhinev maastikunäitus. Väljapanek hõlmab nii maastikumaale kui ka mõttemaastikke. „Lõpuni mõeldud mõte on nagu täiuslik maastikumaal,“ on öelnud Arvo Valton. „Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud,“ leiab Ramón Gómez de la Serna. Tanja Muravskajast Sally Manni kolme graatsiani – meelestatud maastikud kõnelevad autoritest enam, kui portreed seda suudaks. Anu

„See oli üsnagi mitmekesine aas“: Jüri Arrak, „Ikaros“, 1969. Maarit Murka, „Positsioon 8“, 2014. Tartu Kunstimuuseum.

Dekrüpteerides Mati Unti

Mitmekihilises portreeraamatus „Liblikas, kes lendas liiga lähedale“ on Mihkel Mutt jäädvustanud kirjaniku, lavastaja, ajakirjaniku Mati Undi eelkõige inimesena. Teos on Eesti vaimuelu värvikas kroonika ajast, kui toidulaud oli kesine, peldik koridoris, aga vaim lendas sfäärideni.

Soojusega kirjutatud read puudutavad ja äratavad mälestused Matist ellu. Tänu Lii Undile sain osa Mati mentorlusest – Mati vaatas meid, hapraid hingi, kõrvalt ja haris raamatutega, millel olid lipikud ja ajaleheväljalõiked vahel. Ta andis algajale ajakirjanikule kaks soovitust: kirjutada asjadest, mis meeldivad, ja teiseks vältida sõna „mina“. Mati ise ei öelnud kellelegi halvasti. Mida ta tegelikult mõtles, jättis ta enda teada. Vimkasid armastava mehena on tal õnnestunud jääda salapäraseks, krüpteerituks. Anu

„Kui keha ütleb Jah“, stoppkaader videost.
„Kui keha ütleb Jah“, stoppkaader videost.

Dialoog kehaga Kumus

Melanie Bonajo on Hollandi kunstnik, filmilooja, somaatiline seksuaalterapeut, kes esindas näituse nimiteosega „Kui keha ütleb Jah“ Hollandit 2022. aasta Veneetsia kunstibiennaalil. Näitus Kumus kajastab Bonajo loomingut laiemalt. Neli videoteost jutustavad intiimsusest, naudingupositiivsusest, aga ka üksildusest, mida saab puudutustega ravida. Mänguline ruumikujundus elavdab elamust veelgi.

Ott Lepland, Ines ja Jaagup Kreem.

Jaagup Kreemi, Inese ja Ott Leplandi kolmikkõla

Aasta lõpus, 26.–29. detsembrini saavad eestimaalased kaasa elada kolmele armastatud Eesti lauljale, Inesele, Jaagup Kreemile ja Ott Leplandile. Nad on ühendanud oma nõu, jõu ja loomingu ühisesse kontserti „Kolm kõla“, kus jõulumuusika asemel kuuleb artistide lugusid ootamatutes esitustes ning kombinatsioonides. Kontserdid toimuvad 26.12 Tallinnas, 27.12 Pärnus, 28.12 Jõhvis, 29.12 Tartus.

Rainer Sarneti lennukas kung fu komöödia.

Kuidas automehaanikust sai munk

Rainer Sarneti kung fu komöödia „Nähtamatu võitlus“ tegevus toimub 1970ndate Nõukogude Liidus. Filmi peategelane on noor huligaan Rafael, kes satub Hiina piiril aega teenides kung fu ässade rünnaku alla. Kaaslased saavad küll haledalt kolki, kuid tema jaoks on jumalal teised plaanid. Koduteel jõuab Rafael kloostrisse, kus mungad peavad nähtamatut võitlust – võidab see, kes on alandlikum. Väsimatult vehkleva huligaani koomiline teekond alandlikkuseni on täis kiusatusi, usku ja armastust, pakkudes peadpööritavat vaatemängu.

Ursel Tilk, „Nähtamatu võitluse“ koomiline kangelane Rafael.

Tuhkatriinumäng üllatab taas

Veebruar… Veebruar… 9 aastat pärast abiellumist hakkab Prints kahtlustama, et ta elab Lossis vale-Tuhkatriinuga. Prints otsustab minna tagasi Peremehe majja, kust ta ballil leitud kinga abil leidis oma lemmiku. Lisaks Tuhkatriinule on majas kaks Peretütart. Kas üks Peretütardest võib olla tõeline Tuhkatriinu? Kes küll teab? Prints ei lahku sellest majast enne, kui ta pole teada saanud kogu tõde!

Visuaalselt efektne „Tuhkatriinumäng“ Viimsi Artiumis.

Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumängu“ (1967) peetakse eesti parimaks näidendiks (nimetatud ka eesti „Hamletiks“) ning Viimsi Artiumis on jaanuaris-veebruaris võimalik seda taas nautida. Teater MUDI lavastajad Karl Laumets ja René Reinumägi on lavale toonud võrratu näitlejatetrupi: Pääru Oja, Ester Kuntu, Elmo Nüganen, Piret Krumm, Jaanika Arum, Mirtel Pohla, Epp Eespäev (Tallinna Linnateater).

Jaga
Kommentaarid