Jõulukiri Andrea Bocellilt Eesti Naisele

Kohtumisest Andrea Bocelliga sündis põgus kirjavahetus ning tekkis võimalus küsida Bocelli mõtteid armastusest.

Mis on armastus?

Usun, et armastus on lõke, maailma küte, milleta oleks elu mõttetu... Olen saanud elu ülistada laulu ja armastuse kaudu. Armastus on 360kraadine suurus, nagu ring, selles on sensuaalsust, hoolivust kaashingede vastu, ilu, ausust ja õiglust, üllast ühtekuuluvust suure kõiksusega, mis on meid vorminud.

Ka sõprus on armastuse vorm, minu elu tüvi, mis nõuab magusat vastutust, pühendumist ja alandlikkust. Sõber mõistab mind tingimusteta.

Suhe abikaasa Veronicaga on hingede kohtumine. Ta on kaaslane, sõber, armuke, kellega jagan rõõmu ja muret. Nii peres kui tööl süstib tema elusse hoogu.

Kui kahel inimesel, kes on olnud koos rohkem kui kaks aastakümmet, on siiani soovi 360 kraadi koos olla, siis see tähendab, et nad on loodud teineteist täiendama.

Itaalias, Eestis, igal pool, kus ütlesin, et läheme Bocelli kontserdile, läksid inimeste silmad soojusest suureks. Te olete armastatud kogu maailmas. Kas kuulsus on teid muutnud?

Iga kogemus, iga lugemus muudab inimese arengut. Siiski võin enesekindlalt öelda, et kuulsus pole mind muutnud. Mulle pakub rahuldust, et olen omaks võetud, aga populaarsus pole oluline kvaliteet ja on ajutine.

Mõtlen, et olen saanud Loojalt kingituse, mis võimaldab tundeid väljendada. Olen tänulik ande eest ja püüan hoida seda püsivana.

Eneseimetlus on tupik, millest olen suutnud hoiduda. Mul on aidanud jalgu maas hoida teadmine, et jõudsin suure kuulsuseni, kui olin ületanud 35 aasta vanusepiiri.

Suured isiksused ei pea olema kuulsad, vastupidi, kuulsus võib seose päriseluga lõhkuda. Ma olen tavaline inimene, kes mõistab, et on saanud elult suure kingituse.