GRAAFIK | Aastaga kasvas sooline palgalõhe

Naiste brutotunnitasu oli 2022. aastal 17,7% väiksem kui meestel, sooline palgalõhe kasvas aastaga 2,8 protsendipunkti.

Statistikaameti esialgsete andmete järgi oli k0õige suurem meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (32,9%), kaubanduse (31,6%), muude teenindavate tegevuste (27,8%) ja tööstuse (25,8%) tegevusaladel.

Sarnaselt 2021. aastaga oli ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem: naiste brutotunnitasu ületas meeste oma 9,3% võrra.

Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul vähenes palgalõhe Eestis alates 2013. aastast kuni 2021. aastani 9,9 protsendipunkti, kuid 2022. aastal kasvas lõhe 2,8 protsendipunkti võrra. „Võrreldes 2021. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam ehituses ning suurenes kõige rohkem muude teenindavate tegevuste alal,“ selgitas ta.

Kuidas arvutatakse soolist palgalõhet?

Soolise palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meeste keskmisest brutotunnipalgast naiste keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meeste keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.

Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel on erinevad. Eurostati avaldavates andmetes meeste ja naiste palgalõhe kohta ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.