Mida mehed tahavad
Kas voodielu on võimalik, kui mees pole nõus naise soove rahuldama?
Igal inimesel on oma piirid. Nii ka voodielus. Rääkides vahekorda puudutavatest piiridest, kangastuvad karmid BDSM-mängud või fetišid. Kusjuures mehi kujutatakse tihti voodis uljamatena. Meestele ju meeldib domineerida ning ka pornot peetakse pigem meeste pärusmaaks. Ent kuidas laabub voodielu siis, kui just mees on see, kelle „ei“ on jäigalt konkreetne hellituste suhtes, milleta naine seksi ette ei kujuta? Eesti mehed räägivad ausalt sellest, mida nemad pole valmis voodis tegema.
Oraalseks on eemaletõukav
„Kuule, kas sul on mingi asi, mis seksi mõttes on täiesti vastuvõetamatu?“ küsisin sõbranna mehelt ühel koosviibimisel nagu muuseas. Mu küsimus võttis mehe kohmetuma – ilmselgelt ei osanud ta seda oodata. Mina olin valmis kuulama midagi stiilis „no see sadomasovärk“ või „minule endale küll keegi kuskile midagi toppima ei hakka“. Kuid vastus üllatas mind sama palju kui küsimus teda. „Oraalseksi ma teha ei suudaks,“ vastas ta siis nagu muuseas. Ja mina, kes pole siiani osanud mõeldagi, et see võiks olla kellegi ei-iial-nimekirjas esikohal, jäin mõtlema.
Sõbranna mees, nimetagem teda Martiniks, selgitas, et ta pole seda kunagi teinud. Põhjus: hirm. Äkki on imelik maitse, äkki on imelik lõhn. Veelgi enam: äkki teeb valesti. „Suhte alguses ma sinna ilmselgelt ei kippunudki ja lootsin, et ehk naine ei suru ka. Saab äkki ise aru. Hiljem on see teemaks tulnud. Tema muidugi tahaks, aga mina ei näe, miks see nii vajalik on, kui asjad saab ka teistmoodi tehtud,“ tunnistas Martin. Kas talle endale meeldib oraalseksi saada? „Muidugi, aga see on ju hoopis teine asi, seda ei saa niimoodi võrrelda,“ jääb mees kindlaks.
Martini elukaaslane tunnistab hiljem samal teemal vesteldes, et esialgu mehe põhjendused riivasid teda. „Lõhna ja maitse mainimine tekitab tunde, nagu ma oleks räpane. Aga ma ei ole ju! Olen isegi välja pakkunud, et lähme ja seksime siis duši all, aga seda ta ka ei taha. Vahepeal olin isegi nii kiuslik, et ise ka ei teinud talle kaks kuud. Lootsin, et äkki saadab mingi signaali või saame vähemalt läbi rääkida. Ei midagi.“
Psühholoog-pereterapeut Marlen Tammsaar-Ojamets tõdeb, et solvumine pole nendes olukordades konstruktiivne ning selle asemel tuleks otsida viise, kuidas partnerit toetada ja tema soovidega arvestada. „Kui üks partner ei soovi teatud seksuaalset tegevust või tunneb ebamugavust teatud kehaosade puudutamisel, on oluline, et teine kuulaks ja mõistaks neid soove. Ausus ja vastastikune austus on võti eduka ja rahuldust pakkuva suhte loomisel,“ ütleb ta.
Ei taha naist alavääristada
Martini väljaütlemine pani mind mõtlema teiste meeste peale ja nii sai talle esitatud küsimus stambiks, mida igal võimalusel küsisin. Tuleb välja, et Martin pole kaugeltki mitte ainuke. Kuuest mehest neli, kelle sain seksiteemadel sügavamalt kui kolme lausega rääkima, vastasid, et oraalseksi tegemine on nende jaoks välistatud. Üks neist, Tarmo, tõi välja, et tema jaoks on voodis veel ka teine suur probleem, mida naine sooviks, aga tema pakkuda ei suuda – domineerimine.
„Naine on korduvalt rääkinud, et teda erutab voodis jõulisem lähenemine. Tahaks, et ma teda juustest tiriks, lakse annaks, ja mis mu enda jaoks kõige imelikum – ka õrnalt kägistaks. Mina ei saa üldse aru, kuidas selliseid asju tahta võiks.“ Tarmo jaoks tekitavad sellised aktsioonid seksi käigus võõrastust, sest tal tekib tunne, nagu ta alavääristaks naist. Mees tõdeb ise ka, et naine seda ilmselgelt nii ei näe, aga tema käsi ei tõuse naisele liiga tegema. Ka mitte selles võtmes. Tarmo naist see aga ärritab. Tema peab nende seksuaalelu liiga üheülbaliseks ja tahaks rohkem „kirge“.
„Ma korra proovisin, andsin talle siis voodis laksu, aga see oli nii kohmakas. Selline liigutus ei tule minu jaoks iseenesestmõistetavalt. Minu jaoks väljendab kirge hoopis miski muu, mitte naise kallal jõu tarvitamine. Seda, et ma talle käed ümber kaela paneks, ei suuda ma üldse ette kujutada. Võib-olla ma siis olengi igav ja lihtne mees, aga mulle tundub see barbaarne.“
Lapse saamine tõi voodisse uued normid
Kui Tarmo ja Martini piirid on alati samad olnud, siis Kaspari punane joon tekkis alles hiljuti. Nimelt pärast naisega esiklapse saamist. Kaspari naine on alati üheks oma erogeensemaks tsooniks pidanud rindu ja neile vahekorra ajal suuremat tähelepanu soovinud. Nüüd, kui peres kasvab rinnalaps, ei suuda Kaspar naise rindu enam katsuda.
„Imelik on lihtsalt. Ühel hetkel näed, kuidas laps on rinna otsas, imeb piima, hoiab seal armsalt oma pisikest kätt. Muidugi ma tean, et mu naine pole ainult emarollis, aga mul on praegu väga keeruline rindu seksuaalsena näha. Seda on raske seletada, ma tunnen end ise ka lollisti, aga kuidas ma seksualiseerin midagi, mis mu lapse jaoks on esmavajadus,“ mõtiskleb Kaspar. Kui rindu katsuma on mees veel kuidagi nõus, siis neid huultega puudutama kategooriliselt mitte. Osaliselt eelmainitu tõttu, aga ka hirmust, et ehk hakkab seepeale rinnast piima lekkima. Olukord tekitab mehes hirmu, mida abikaasa pole suutnud maha rahustada.
Ka Marlen Tammsaar-Ojamets tunnistab, et lapsevanemaks saades keskenduvad paarid sageli laste kasvatamisele ja nende eest hoolitsemisele. See võib jätta partnerite vajadused tagaplaanile, oluline on leida tasakaal lapsevanemaks olemise ja paarisuhte vahel.
Seksimiseks on voodi
Meestega peetud vestlustest jäid mu kõrvu veel erinevad asjad, mis kellegi jaoks kõne alla ei tule. Nende seas ka vibraatori voodisse toomine ja rollimängud. Samuti Sveni ülestunnistus, et tema ei soovi seksida mujal kui voodis. See on tema ja ta pikaaegse partneri vestlused mitmel korral tuliseks ajanud.
„Minu jaoks on iga asja jaoks oma aeg ja koht. Ma olen väga visuaalne inimene. Ma ei saa oma naist söögilaual võtta ja hiljem vaadata, kuidas külalised sama laua taga söövad. Või temaga diivanil seksida ja hiljem jälgida, kuidas lapsed samal diivanil telekat vaatavad. Voodi on meie kahe oma, minu jaoks on loogiline, et ka intiimsus jääb sinna.“ Paraku pole selle vaatenurgaga nõus tema naine, kes tahaks, et elus oleks rohkem vaheldust ja seiklusi. Igale naise katsele algatada vahekorda mujal on mehelt vastuseks tulnud automaatne „ei“. Olgu tegu mõne muu nurgaga kodus või vaikse metsarajaga. „Avalike kohtade teema on juba hoopis teine asi. Mis siis, kui keegi tuleb? Ma saan aru, et mõnele meeldib selline adrenaliin, aga minul takistab see üldse tuju tekkimist,“ selgitab mees.
Tuleb välja, et ka meestel on hirmud. Ja hirme tekitavad palju tavalisemad asjad, kui võiks arvata. Aga kuidas saada hakkama paarisuhtes, kus ühe osapoole jaoks on voodis oluline miski, mida teine keeldub pakkumast? Terapeudi sõnutsi on võtmesõnaks alati rääkimine. Ja teineteise mõistmine. Või vähemalt püüd seda teha.
