Just need on uued lugemist väärt raamatud, mida novembris lugeda

Soovitab Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja

Bernard Kangro

„JÄÄLÄTTED“

„EMAJÕGI“

„TARTU“

„KIVISILD“

„MUST RAAMAT“

„KEERISTULI“

Hea Lugu

Kangro Tartu-ainelised romaanid on Eestis osaliselt varemgi ilmumunud, nüüd aga on kättesaadav kaksiktriloogia täies mahus koos põhjaliku sissejuhatuse ja järelsõnaga – vastavalt Janika Kronbergi ja Toomas Hiio sulest. Kangro veidi mängitsev ja poeetiline keel, väikese nostalgianoodiga jutustamisstiil, põiked ja vihjed ajalukku ja ehk mingi „väliseesti tunnetus“ – see kõik meenutab mulle esimest kohtumist Kangro teostega Torontos elades, kus ahmisin kirjandust, mis siinmail suhteliselt kättesaamatu oli olnud. Ja muidugi on need romaanid n-ö kohustuslik kirjandus tänapäeva tartlastele, viies nad sisukale ajaloolisele jalutuskäigule armsas kodulinnas.

Friedrich Torberg

„TANTE JOLESCH EHK ÕHTUMAA ALLAKÄIK ANEKDOOTIDES“

tõlkija Eve Sooneste

Tänapäev, sari „Punane raamat“

Ma saan aru, et see teos ei pruugi pakkuda huvi kõigile – eelkõige on sihtgrupp ajaloohuviline ja saksakeelset kultuuri nautiv lugeja. Teos kubiseb tsitaatidest, keelemängust ja rohketest vihjetest omal ajal Austria-Ungari keisririigi mail – eeskätt Viinis ja Prahas – tegutsenud tuntud ja vähemtuntud juudi päritolu ajaloolistele tegelastele. Nende ellusuhtumine, maneerid, harjumused ja lõputud vaidlused saavad siin kokku kergelt anekdootlikus ja kohati frivoolses vormis. Autor loovib läbi omaaegsete kohvimajade ja nende tagatubade, põikab lehetoimetusse ja tervisevetele.

Jesse Sutanto

„VERA WONGI ISIKLIK NÕUANNE MÕRVARITELE“

tõlkija Tiina Kanarbik

Hea Lugu

Ütlen ausalt, et see raamat ilmus mu lauale juhuslikult ja poleks olnud mu esimene valik nii kitšiliku pealkirja kui ka kaanekujunduse tõttu. Mõnikord tasub aga juhust usaldada ja oma mugavustsoonist välja astuda. Romaani tegevus kulgeb ühe Ameerika suurlinna Hiinalinnas, kus vana teemajapidaja Vera hakkab omal käel uurima mõrvalugu. Ükshaaval ilmuvad välja kahtlusalused, kellele naine kõigepealt serveerib tillukese pokaalikese just tollele isikule sobivat teed ning imbub siis rõõmsa tarmukusega võõrastesse eludesse. Armas ja soe lugu koos sissevaatega mulle tundmatusse kultuuriruumi.

Katariina Libe

„SELENA KUU NUKUMEISTRITE SAAREL“

Varrak

Ehkki raamatu tutvustus ütleb, et see on mõeldud väikelastele, julgen selle ikkagi siia soovituste nimekirja panna. Näitlejannast kirjaniku uus romaan räägib läbi muinasjutulise prisma päriselust, inimese heast ja kurjast poolest ja meie valikute globaalsetest tagajärgedest. Sügavat sisu raamib mõnusalt seikluslik süžee. Lisapunktid autori enda joonistatud illustratsioonide eest.

Dominique Fortier

„PABERLINNAD“

tõlkija Laura Christine Arba

Loomingu Raamatukogu 2023/27−28

Poeetilistest fragmentidest koosnev jutustus räägib Ameerika luuletajast Emily Dickinsonist, toetudes nii ajaloolistele allikatele kui ka temast maha jäänud mahukale loomingulisele pärandile. Tundlikult visandatud pildikesed on õrnad ja poeetilised, segunedes autori enese elulookillukestega. Aeg-ajalt imbub sisse n-ö tüdrukuteromaani hõngu ja meeleolu.

Ajalugu

Heiki Pärdi

„Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu“

Tänapäev

Lugeja leiab raamatust pitoreskseid pildikesi Eesti alevite elust ja olust 20. sajandi esimesel poolel. Olemata õieti linn ega maa, kätkes alev endas vastuolu. Alevielanikud olid otsekui ühenduslüli linlaste ja maarahva vahel. Pärinedes valdavalt külast, hoidsid nad oma ainelistes ja vaimsetes püüdlustes silme ees ikka linna. Tollast alevirahvast on iseloomustatud kui iseäranis töökat ja edasipüüdlikku, kokkuhoidlikku ja vähesega toime tulevat. Raamatu omaette peatükk on 19.–20. sajandi vahetuse paiku Riias ilmunud aadressiraamatutest kogutud andmed siinsete alevite kohta. Mitmesuguse praktilise info kõrval võib sealt leida näiteks loetelusid ühe või teise alevi lugupeetud inimestest. Inna Jürjo, ajaloolane

Eneseabi

Leil Lowndes

„Kuidas rääkida ükskõik kellega“

Pegasus

„Sina loed sellist raamatut? Kas sa siis juba kõike ei tea, mida seal kirjutatakse?“ imestas sõbranna, märgates mu laual suhtlemisalast käsiraamatut. Mispeale rääkisin talle Lowndesi tehnikast nr 13: kanna alati Misseeoni. Võtsin selle raamatust üle ja kasutan nüüd teadlikult. Ka teleajakirjanduse grand old man Larry King on kiitnud, et see raamat aitab vestlustes mitte ainult jääd murda, vaid ka sulatada.

Ameerika kommunikatsioonieksperdi kirjutatud käsiraamat lubab lihvida suhtlusoskust nii, et oleksid edukam töös ja eraelus. 92 tehnikat, mis nende kaante vahele on pandud, esitatakse olukordade varal, kust autor või ta kliendid-sõbrad-tuttavad end on leidnud – see kiirendab lugemist ja teeb teksti mahlakamaks. Liis Auväärt, ajakirjanik