Mõned naised rääkisid lapsepõlve- või kooselutraumadest, mille pärast nad ise lapsi ei taha. Oli neid, kes ei taha oma keha rikkuda; neid, kel puudub igasugune soov paljuneda; ja neidki, kes on esimesel võimalusel end steriliseerida lasknud. Kaasamõtlejaid häiris, et teemat lihtsustatakse ja mõeldakse mustvalgeks. Ühte patta pannakse need, kes lapsi ei taha, need, kes ei saa, ja ka need naised, kes on otsustanud lapsendada või kasvatada oma elukaaslase lapsi. Viimased leidsid, et tegelikult peaks tegelema olemasolevatele lastele täisväärtusliku elu tagamisega, aidata puudega lastel või perekondliku toeta lastel hakkama saada.

Kõik küsitletud naised olid seda meelt, et lastetus on nende otsus, mitte kellegi teise oma, ja teemast on vaja kirjutada, et lastevabad saaksid rahulikumalt elada.

Mõned naised olid nõus oma mõtteid avalikkusega jagama, osa nimesid on muudetud.

Maris, 41, modell

Olen täheldanud, et inimesed ajavad segamini sõnad childfree ja childless. Childfree on inimene, kes teadlikult ei soovi lapsi. Childless on see, kes tahaks, aga mingil põhjusel ei saa. Lisaks on veel antinatalistid, kes leiavad, et laste saamine on ebamoraalne ja inimesed võiksid selle lõpetada. Käib ka vaidlus selle üle, kas maakera on üle rahvastatud või ei...

Mina avastasin noorelt, et mulle on beebid ja väikelapsed vastumeelsed. Elasin kaks ja pool aastat koos vägivaldse eksiga ja tema tahtis lapsi. Käisin naistearsti juures ja minu rõõmuks tuli välja, et ma olen umbes 98% viljatu. Arvan, et see päästis mind sellest mehest, muidu oleksin ehk laste pärast temaga siiani koos...

Seitsme naise lugusid loe edasi juba artiklist.

Jaga
Kommentaarid