REIS | „New York polnud mu suur unistus, kuniks sinna läksin.“ Üksi maailma parimal saarel

Ma ei ütleks, et New York on alati mu suur unistus olnud. Lihtsalt juhtus nii, et ühel päeval oli mu käes lennupilet Suurde Õuna. Mu sakslasest sõbral õnnestus meile soodsalt piletid saada, aga ta jäi ebaviisakal kombel lennu ajaks haigeks. No olgu – esimest korda Ameerikasse ja täitsa üksi. Läksin ja sain aru, et New York ikkagi oli mu unistus, ma lihtsalt ei teadnud seda enne.

Muidugi on New York mul meeles olnud (kuula taustaks John McLaughlini lugu „New York On My Mind“), sest nagu vist paljud naised armastan ma „Seksi ja linna“ ja „Sõpru“, aga eriti veel 90ndate briljantset sitcom’i „The Nanny“. Rääkimata lugematutest lemmikfilmidest, mille tegevus toimub New Yorgis, nimetades esimestest pähetulevatest näiteks selliseid nagu „Hommikusöök Tiffany juures“, „Annie Hall“ ja „Taksojuht“. Siiski polnud ma end kunagi kujutlenud jalutamas Manhattani tänavatel või söömas hot dog’i Central Parkis, sest lihtsalt ei tulnud pähe, et seda võiks teha. Ehk siis nüüd järgneb jutt, kuidas see kõik ongi võimalik ja kui pööraselt mõnus see on.

Lend New Yorki