GRAAFIKUD | Pea pooled vanemaealistest vägivallaohvritest on kogenud perevägivalda

Justiitsministeeriumi hiljutisest analüüsist selgub, et 45% vanemaealistest vägivallaohvritest on perevägivallakuritegude ohvrid. Vägivalla toimepanijad on neis juhtumites eaka ohvri täiskasvanud laps või lähisuhtepartner.

Ministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Anu Lepsi sõnul võivad vanemas eas inimesed kannatada vägivalla all nii hooldekodudes, haiglates, kui ka kodus oma pere seltsis.

Aastatel 2021–2022 registreeritud kuritegude vähemalt 65aastastest ohvritest 31% olid kogenud kehalist väärkohtlemist, 28% langenud kelmuste ning 22% varguste ohvriteks. „Kusjuures, mida vanem oli ohver, seda suurem oli vägivalla osakaal kuritegudes, ent üldine kuriteoohvriks langemise risk vanuse kasvades vähenes,“ sõnas Leps.

Ohvrite sooline jaotus

• Vanemaealiste ohvrite seas oli naisi 57% ja mehi 43%, mis on kooskõlas kõikide kuriteoohvrite soolise jaotusega (2022. a olid ohvriabisse jõudnud kuriteoohvritest 65% naised ja 33% mehed).

• Vanuse kasvades naiste osakaal kuriteoohvrite seas suureneb. Kui 65–74aastastest ohvritest olid 54% naised, siis 75–84aastastest ohvritest 61% ja vanemate kui 85aastaste ohvrite seas oli naisi 67%.

• Naiste suurem osakaal vanemaealiste ohvrite seas on seotud üldise vanuselise ja soolise koosseisuga rahvastikus: naiste osakaal rahvastikus vanuse kasvades suureneb ja meeste osakaal väheneb.

Statistikast ilmneb, et vanemaealistest ohvritest suurima osa ehk 72% moodustasid 65-74aastased ohvrid. Kõige vanemad kuritegude ohvrid olid 2021. aastal ligi saja-aastased.

Pooled vanemaealised, kes kogesid ähvardamist, langesid ka muu vägivallakuriteo ohvriks. Neist enamik olid perevägivalla ohvrid.

Vanemaealiste eluvastaste kuritegude puhul poole moodustasid alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud tülidest põhjustatud surmad.

Kelmuste puhul oli tihti tegu vanemaealiste nimel sõlmitud laenu- ja liisingulepingutega ning nende nimel võetud kiirlaenudega. Nende kelmuste toimepanijad olid enamasti tuttavad või sugulased.

Vargustest enamiku moodustasid eluruumist toime pandud vargused, mille käigus varastati sularaha, olmetehnikat ja muid väärtasju. Ette tuli ka eramajade kuuridest tööriistade ja aiatehnika vargusi.

„Vägivallale ei ole mingit õigustust ka siis, kui vägivallatseja on pereliige. Seetõttu tuleb iga juhtumiga pöörduda politsei või vähemalt ohvriabi poole,“ rõhutas Leps.

Siseministeeriumi nõuniku Barbara Haage kinnitusel vajab vanemaealiste vägivald spetsialistide seas senisest enam tähelepanu. Ta märkis, et esmatasandi abiandjate hoiakuid ja teadlikkust annab kindlasti parandada ning et ohvrisõbraliku lähenemise nimel tuleb pingutada.

Kui oled langenud ohvriks, helista sotsiaalkindlustusameti tasuta ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Sinna võid helistada ka siis, kui soovid teada anda kellestki teisest, kes vajab abi. Telefonile vastatakse ööpäevaringselt nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Hädaolukorras helista 112.