Selgusid tänavused „Naised teaduses“ stipendiumi võitjad

Tänavuse L’Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ stipendiumi pälvisid dr Triin Laisk ja Kertu Liis Krigul, kes uurivad ravimite mõju inimorganismile.

L'Oréal-UNESCO Baltikumi programm „Naised teaduses“ tunnustab iga-aastaselt Eesti, Läti ja Leedu silmapaistvaid naisteadlasi, nende uurimistöö tulemusi ning panust teadusesse ja innovatsiooni. Eestlastest pälvisid tänavused 7000 euro suurused uurimistoetused Tartu Ülikooli genoomika instituudi reproduktiivgeneetika ja genoomika kaasprofessor dr Triin Laisk ning sama instituudi mikrobioomika nooremteadur Kertu Liis Krigul.

Eesti geenivaramu genoomse epidemioloogia töörühma liige dr Laisk uurib, kas ja kuidas mõjutab inimese geneetika hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisel tekkivate kõrvaltoimete riski.

„Kuigi on teada, et ravimite toimet ja võimalikke kõrvaltoimeid mõjutab inimese geneetika, ei ole hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite puhul selliseid uuringuid seni tehtud. Infot geneetilise eelsoodumuse kohta saab aga kasutada riski ennustamiseks. Seetõttu soovingi uurida, kuidas on selliste vahendite kasutajatel esinevad kõrvaltoimed seotud geneetikaga. See teave annab hea sisendi personaalmeditsiini ja võimaldab tulevikus valida igale naisele sobivaima preparaadi sõltuvalt tema geneetikast,“ rääkis dr Laisk.

Eesti geenivaramu mikrobioomi töörühma liige Kertu Liis Krigul keskendub oma teadustöös sellele, kuidas võib antidepressantide kasutamine mõjutada soolestiku mikroobikooslusi ja nende resistentsust ehk vastupanuvõimet. Teadustoetus võimaldab tal laiendada oma praegust uurimissuunda ning lisada juurde olulise komponendi – antimikroobsete resistentsusgeenide analüüsi.

„Antimikroobne resistentsus tähendab, et antibiootikumid ei toimi enam bakterhaiguste vastu. See on üks kümnest maailma suurimast terviseohust, mistõttu on oluline selgeks teha vastupanuvõimet mõjutavad tegurid, et leida viise probleemi ohjamiseks,“ selgitas Kertu Liis Krigul. „Minu eesmärk on uurida, kuidas mõjutab antidepressantide kasutamine antimikroobsete resistentsuse geenide levikut soolestikus ning vaadelda, kas tekkinud muutused võivad olla püsivad. Soovin, et kasutaksime maailmas nii palju ravimeid kui vaja, kuid nii vähe kui võimalik, et vältida nende pikaajalisi mõjusid nii tervisele kui ka meid ümbritsevale elukeskkonnale.“

„Naised teaduses“ auhindu hakati Eestis välja andma seitse aastat tagasi. Aastail 2017–2022 on tunnustuse saanud kümme teadlast: dr Els Heinsalu, prof Karin Kogermann, dr Tuul Sepp, dr Kaarin Parts, prof Maarja Grossberg, dr Lisandra Meneses, dr Kaija Põhako-Esko, dr Mari-Ann Lind, dr Ester Oras ja doktorant Karolina Kudelina.

L’Oréal-UNESCO noorte talentide programm „Naised teaduses“ on ainus programm Baltikumis, mis toetab koostöös Eesti Teaduste Akadeemia ja UNESCO Eesti rahvusliku komisjoniga ja naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist.

Baltikumi programm on kasvanud välja ülemaailmsest „Naised teaduses“ programmist, mis loodi UNESCO ja L’Oreali koostöös 1998. aastal, et suurendada naisteadlaste arvu ja edendada soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas.