Riiklikult perelepitusteenuselt sai esimesel tegevusaastal abi üle pooletuhande perekonna
Alates eelmise aasta 1. septembrist pakub sotsiaalkindlustusamet perelepitusteenust, esimese tegutsemisaasta jooksul osales selles 667 perekonda.
Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse juht Rea Uudekülli sõnul on teenuse esimene aasta näidanud selle olulisust ja vajadust ühiskonnas. „Üha rohkem peresid mõistab perelepituse positiivset mõju ning on valmis saavutama rahumeelseid kokkuleppeid oma ühiste laste nimel,“ märgib ta ning lisab, et selleks, et veelgi enam inimesi mõistaksid perelepituse eeliseid ja võimalusi, on oluline jätkata teavitustööd ning teenuse laiemat tutvustamist.
Teenusele jõudnud perekondadest 524 pöördusid sotsiaalkindlustusameti poole ise ning kohtu kaudu suunati teenusele 143 perekonda.
Eduka tulemuse ehk vanemluskokkuleppeni on jõudnud aastaga 217 lapse vanemad (146 perekonda). Neist 23 perekonda suunas perelepitusse kohus ning 123 perekonda esitasid taotluse ise. Kokkuleppele jõuti keskmiselt nelja-viie kohtumisega, mis toimusid kolme kuu vältel.
„Kompromisside leidmine ja avatud suhtlemine on olulised oskused vanemluse kontekstis ning perelepitus aitab vanematel neid oskusi arendada,“ märgib Uudeküll. Ta lisab, et tulemuseni jõutakse lühikese ajavahemiku jooksul, mis on eriti väärtuslik laste heaolu seisukohast, kuna kiiremad kokkulepped tähendavad vähem pinget ja ebakindlust laste elus. „Iga juhtum on aga eriline ning iga pere ei pruugi kiirelt lahenduseni jõuda, kuna vanemad võivad vajada kokkulepete saavutamiseks rohkem aega või täiendavat tuge ning seda tuleb neile pakkuda.“
Siinkohal on oluline on märkida, et perelepitusteenus ei ole siiski kõikidel juhtudel sobilik. Kui peres on esinenud lähisuhtevägivalda, hindab esmalt perelepituse koordinaator individuaalse vestluse käigus lapsevanemate hetkeolukorda, teenuse sobivust ning vanema valmidust osaleda perelepitusteenusel.