See viis haaras mind! Kuidas sai kohalikust restobändist eestlaste lemmik ja Idaimpeeriumi lavalaudu vallutav mahlane Apelsin?

Ansambel Apelsin tootis hea maitsega Tallinna estraadi, Ida-Saksa šlaagri ja Liverpooli roki vahepealset muusikat. Esialgses olekus oli tegemist Metsiku Lääne laadse kõrtsibändiga.

Ansambli Apelsin esindusnägu Tõnu Aare oli ajastu seksisümbol, hitimeister ja esimese suurusjärgu lavastaar. „Tõnn oli vastupandamatu hurmur nahkpükstes ja pruuni vuntsiga, tema lavaline karisma oli silmapaistev. Samas oli Tõnn meeletu töömees, nõudlik nii enda kui ka kolleegide vastu,“ kirjeldab Apelsini trummimees Indrek Hiibus. „Me võisime lihvida stuudios mingit lugu öö läbi. Kord tegime Ida-Saksa tuuri jaoks Saksa bändi hevilugu. Hommikul kuulasin loo lindilt üle ja välja oli tulnud täielik estraad. Helistasin Tõnnile ja ta ütles, et lähme kohe tagasi. Ta tahtis, et stuudioversioon oleks võimalikult sarnane kontserdiversiooniga isegi pillide lõikes. Näiteks kui meil laval ei olnud Kreeka keelpilli buzukit, siis me seda ka stuudio lõppversioonis ei kasutanud.“

Indrek Hiibus kiidab Tõnni, kes suutis luua oma stiili, saundi. „Ta proovis, kruttis nuppe, et saada oma muusikalist käekirja, ja see tal ka õnnestus. Me eristusime. Sa ei pea mängima kõige kiiremini, aga käekiri peab olema loetav. Andest üksi ei piisa, töö peab olema taga. Eri nüansse sai tüdimuseni lihvitud ja proovitud. Mängufilmile „Keskea rõõmud“ sai linnahallis keset suve unustamiseni helitausta tehtud.“