Kirjad

Lugejate tagasiside augustikuu ajakirjale.

Huvitav, et inimene täieneb alati, kui saad tema kohta midagi uut teada. Loomulik ja loogiline, aga ikkagi huvitav... Näiteks seekordne kaanelugu Saarast – aastaid oli ta minu silmis tavaline näitleja, imestasin, et miks temast nii palju ja ülivõrretes kirjutatakse. Siis sattusin peaaegu esiritta vaatama kontserti „Pöördes“ ja nägin julget, heas mõttes kompleksideta naist. Juba tahtsin rohkemat teada – käisin vaatamas etendust „Tavaline ime“ –, koorus järgmine, hapra naise kiht. Nüüd siinne lugu ja jälle midagi uut: toimekas ja isegi tormakas natuur. Ehk viie aasta pärast loeme rahulikult võrkkiiges pilvi vaatavast Saarast. Selle kõigega tahtsin öelda aitäh, et toote meieni inimesi ja eelkõige nende kiht-kihilt muutumisi läbi aja! Katrin

Südamest südamesse

Nii südant liigutavat „südamelugu“ kui Anly Jakobsonist pole ammu lugenud. Siin jääb sõnadest puudu, lihtsalt loed ja pisarad jooksevad. Ka lugu Saara Piusist liigutas mind väga. Nad mõlemad on nii palju üle elanud, aga igast olukorrast võitjana välja tulnud. Edu neile mõlemale.

Lugu David Vseviovist pani mind uuesti meelde tuletama, et ka minul on oma lapsepõlvelõhnad. Ootasin alati vanaisale külla minekut, sest seal polnud elektrit. Tuba valgustasid seinal rippuvad petrooleumilambid ja laual ootas rosolje. Vaike Valgamaalt

Seekordses Eesti Naises kõnetas mind enim 35aastase Anly lugu elust võõra südamega. Nimelt jäi lugedes kõlama sõnum, kui tähtis on õigel ajal arsti poole pöörduda. Et saada asjatundlikku abi ning säilitada elukvaliteet ja töövõime. Et olla olemas oma pere ja lähedaste jaoks. Enda jaoks peab aega leidma, vajadusel kõik muu ajutiselt pausile panema. Sest Ema ei asenda ju keegi. Riina Tammiste

Elust, nagu see on

Sattusin nädal tagasi raamatukokku ja võtsin koju portsu Eesti Naisi. Olen varem ka olnud ajakirja tellija ja lugeja, aga pereinimesena ei jää palju aega lugeda, seepärast teen seda pisteliselt. Oli tahtmine taas lugeda elust inimeste lugude kaudu. Teemade ring on lai ja neist kirjutatakse sädistamata, liigse ilustamiseta. Viimast pole vajagi, võltsi sillerdust on rohkelt meie ümber. Ja elu on ju oma olemuselt ikkagi ilus... Lood mõjuvad teraapiliselt, justkui me pole üksi oma murede ja rõõmudega siin maailmas.

Aitäh teile, et hoiate lugejaid põnevate lugudega, toetate, puudutate hinge, annate põnevate ja toredate Eesti inimeste lugude kaudu helgust ja lootust edasi minna! Krista

Ausalt lahutusest

Lugu, mida mitu korda lugesin ja mille juurde palju kordi mõttes tagasi pöördusin, on Hedvig Hansoni sulest. Väga delikaatselt, samas olulist tabades, ja isikliku kogemuse põhjal kirjapandus on palju tarkust, läbitunnetatust, mõista püüdmist. Usun, et kõik lahkuminekut kogenud inimesed püüavad sama: analüüsida, kas oleks saanud midagi teistmoodi teha või hoopis tegemata jätta. Millised on õppetunnid, et järgmine kord oleks õnnelikuks kooseluks rohkem võimalusi.

Samas, tõsi ta on, et iga partner on teistmoodi, mitte eelmise koopia. Nõustun Hedvigiga, et oma soove tuleb juba alguses väljendada, mitte olla kaaslase meeleheaks liialt allaheitlik, ja sama on ka oma tunnete ja soovide väljendamisega. Kahjuks liiga tihti eeldame, et kallim tunneb ja mõtleb sama, mida meiegi... Aga mida ma heietan, jään parem septembri järge ootama! Ülle

Kirjuta ja võida auhind!

Kõigi vahel, kes jagavad meiega septembrinumbrist inspireeritud mõtteid, läheb loosi kaks auhinda:

> mehelikult värske ja söakas tualettvesi Hugo Jeans (125 ml, 100.-);

> kaunis ja praktiline komplekt – Eesti Naise kärtspunane termos, mis hoiab su lemmikjoogi külma või kuumana, ja märkmik, kuhu kirjutada oma väärt mõtteid.

Augustinumbrist kirjutanute vahel loosisime auhinnad välja nii:

Hermèsi tualettvee firmalt Riviera saab Katrin ja efektse Eesti Naise pusa Krista. Palju õnne!

NB! Auhindade loosimises osalevad kirjad, mis on saabunud enne 12. kuupäeva! Kirjuta aadressil [e-mail] või Eesti Naine, Narva mnt 13, 10151 Tallinn.