Öeldakse, et pigem tegu, aga sõna ja tegu võib näha ka koos. Et sõna ongi tegu.

Mind häirib teistes kultuurides ringi uidates, et inimesed vehivad oma südamete, love’idega ja friend’idega liiga vabalt ringi. Mu armas abikaasa ikka naerab, kuidas ma Egiptuses käisin – see oligi ainus kord, kui olen kuurordis käinud. Hotellis oli kaupmees, kes müüs kohvi ja ravipalsameid, ta ütles mulle laia naeratusega „my friend„. Solvusin, kui avastasin, et ta ei olegi päriselt mu sõber, vaid ainult kõlksutab. Kättemaksuks hakkasin tema Türgi kohvi igal hommikul tasuta joomas käima, sest ta ise ju kutsus ja ütles, et tule alati. Seal ta istus morni näoga ja keetis oma lürri, sest nii ta seda ei plaaninud. Ta ei arvestanud, et sõnadel on ka tagajärg. Kui sõna ja tegu lahutada, on minul raske mõista, millistel sõnadel on tähendus ja millistel mitte. Siis ei tähenda ka sõna „armastan“ midagi.

Miks on armastus oluline?

Armastus on tähtis, ilma selleta ei ole midagi... Edasi lugemiseks telli artikkel.

Jaga
Kommentaarid