Muusik Ewert Sundja leidis uue loomingulise väljundi: käin laste koolitöid salaja parandamas ja sealt tuligi see tunne
Indie-rokki viljeleva ansambli Ewert and The Two Dragons solist Ewert Sundja on mänginud mitmes koosluses ja sama edukalt teeb ta ka soolokarjääri. 12. juunil 40. sünnipäeva tähistanud mees räägib Wennale, miks ta bändikaaslasi draakoniteks nimetab, kes on tema kõige karmim kriitik ja kumb keskkond – linn või kõrb – on talle südamelähedasem.
Ewert, mis värk sul nende draakonitega on? Ma tean, et sa oled sellele küsimusele tuhat korda vastanud, aga vasta palun üks kord veel.
Jaa... Selle nimi on laisk ajakirjandus! (Naerab mõnuga.) See teema on, jah, tegelikult läbi võetud. Mul oli vahepeal selline periood, kus ma mõtlesin sellele küsimusele vastates välja erinevaid lugusid. Info on ju olemas, räägin hoopis, et nägin unes, kuidas ma lendasin kahe draakoniga ja see oli ilmutuslik kogemus, mis sundis mind ansamblile sellise nime panema. Tõsiasi on aga see, et kui me tegime esimest plaati Kristjani (Kallas) ja Erkiga (Pärnoja), siis meil sai plaat valmis, kõik oli juba miksitud ja masterdatud ja oli tarvis kooslusele nimi panna. Olime abikaasaga hiljuti vaadanud, küll mitte nüüd kõige paremat Ameerika filmi „Starsky and Hutch“, mis põhines samanimelisel politseiseriaalil, ja seal oli episood, kus üks tegelane nõuab teiselt kahte draakonit. Mu naine ütles naljaga pooleks, et paneksin nimeks Ewert and The Two Dragons! Siis ma kirjutasin poistele, ka naljaga pooleks, nemad ütlesid, et jah, sobib! Ja nii see jäi! Siin me nüüd oleme.
