Tallinna Linnamuuseum avab näituse pagulaslaagris valmistatud rahvuslikest nukkudest
Täna avatakse Tallinna linnaelumuuseumi trepigaleriil näitus „Rahvuslikud nukud pagulaslaagrist“, kuhu on välja pandud üheksa Nürnbergi DP-laagris valmistatud rahvarõivas nukku ja põgenike igapäevaelu tutvustavad fotod.
Üheksa nukku jõudsid Tallinna Linnamuuseumisse Jacksonville’i teadus- ja ajaloomuuseumist Floridas aastal 2000. Nüüdseks on nukud konserveeritud ja räägivad laulupeo ning sõja-aasta taustal eesti rahvuslike traditsioonide hoidmise lugu paguluses. Näitust täiendavad fotod Saksamaal Herderi Instituudis asuvast fotograaf Karl Hintzeri kollektsioonist, mis annavad hea ülevaate pagulaslaagrite igapäevaelust.
Näitusel on väljas üheksa Nürnbergi DP-laagris 1945. aastal valminud nukku. Nende autorid on Põlvamaalt pärit ja hiljem Austraaliasse asunud Hella Üksi (Peinar) ja Tallinnast pärit, hiljem Albanysse USAs asunud Helju Helene Sepman. Nukud kannavad riideid, mille eeskujuks on Muhu, Mustjala, Hiiumaa, Läänemaa, Setu ja Saare kihelkonna rahvarõivad. Valmistamisel on ära kasutatud kõikvõimalik jääke: kangatükke, sukki, ehted on valmistatud fooliumist. Kehadeks, mis jäävad värvikireva riietuse alla, on kasutatud jahukotti.
Arhiivmaterjalidele ja Karl Hintzeri fotokollektsioonile tuginedes olid laagrite iga-aastased käsitöönäitused traditsioonilised üritused. Tõenäoliselt on ka näitusele välja pandud üheksa nukku valmistatud näituse jaoks.
Muuseumisse jõudmise ajaks üsna kehvas seisus nukkude konserveerimisega alustas Tallinna Linnamuuseumi konservaator Merike Neidorp 2020. aastal. Rahvusarhiivi väliseesti arhiivinduse valdkonna toetusel konserveeris neli nukku ka Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut.
Mis on DP-laager?
Teine maailmasõda tõi 1944. aastal kaasa massilise põgenemise Eestist. See oli emotsionaalselt raske ja füüsiliselt riskantne ettevõtmine. Kümneid tuhandeid inimesi pages peamiselt Saksamaale, Soome ja Rootsi. Mehed, naised ja lapsed, nii noored kui ka vanad lootsid, et lähevad vaid ajutiselt, kuni Nõukogude Liidu anneksioon lõpeb.
Saksamaale jõudnud põgenikele moodustati Ida-Euroopa riikidest sõja ja kommunistliku võimu eest põgenenud inimeste koondamiseks DP-laagrid. Displaced person ehk diipii on ümberpaigutatud või -asustatud isik, kes ei saa pöörduda kodumaale seal valitseva olukorra tõttu. DP-laagreid oli Saksamaal üle 170 ja need tegutsesid aastatel 1945–1951, majutades arvatavalt üle 30 000 eestlase. Alates 1946. aastatest laagreist lahkujail oli sihiks esmalt Austraalia, Ameerika, Rootsi, Kanada. Kõikjal moodustasid eestlased kogukonnad, kes tegutsesid aktiivselt eestluse säilitamisega.