Kirjad

Juuninumbrist jooksis minu jaoks läbi ema-teema. Mind panid mõtlema Birk Rohelennu õpetussõnad, mida ta ütleks oma emale nüüd ja praegu. Väljenda oma armastust. Ütle, mida sa tahad. Vali oma võitlusi. Kas me peaksimegi juba noorena neid tarkuseteri teadma ja uskuma? Elutarkus annab küpsuse.

Kata-Riina Luide kirjutab nii huvitavalt oma emast Ave Alavainust. Mind väga inspireeris see, kuidas tütar oskab ema hinnata sellisena, nagu ta oli. Küll võis kurb olla, kui ema enam jõuludeks kedagi külla ei oodanud. Elu on nii kavalalt säetud, et me võime ka ilust ja toredatest aegadest tüdineda. Kõik on muutumises, kõik on kaduv.

Väiksena tundus, et ema on igavene. Jah, mõnes mõttes ongi. Ta lihtsalt muudab kuju. Meelike Saarna artikli läbi lugenud, ei jää muud üle kui tõdeda, et ema eest ei põgene. Olgu kui keeruline isiksus või suhe, parem ära seda suhet katkesta. Tasub pingutada hea läbisaamise nimel. Mida vanemaks ma saan, seda enam tundub mulle, et enamik tütreid sarnaneb vanuse lisandudes aina rohkem oma emale. Seda veendumust kinnitab mulle mu oma peegelpiltki. Parem on mitte vastu vaielda ja võtta sellest võimalusest parim. PS Kaanelugu oli fantastiline. Naine (39)

Päikeselised ilmad lausa kutsuvad õue, et imetleda tärganud loodust ja õiteilu. Vahepeal on tore aeg maha võtta ning lugeda ajakirja Eesti Naine, mille värske number ootab avastamist. Juunikuu oma oli mõnusalt mahukas, pakkudes muu hulgas mõtisklusi elu ja surma üle.
Lapse sünd on rõõmus sündmus. Kui laps ei taha ega taha tulla, siis tekitab see pinget ja ärevust. Nagu Keit Rosimannuse loost selgus, siis lapseootele jäämine pole midagi iseenesest mõistetavat. Kulub aega, enne kui rõõmusõnum saabub. Ja kui ta poleks sattunud õige arsti juurde, kel terav silm ja oskus õiget diagnoosi panna, mis siis oleks juhtunud? Aga imed juhtuvad ning unistused täituvad.

Kata-Riina Luide mõtisklused oma ema Ave Alavainust olid südamlikud ja panid mõtlema. Ta tundus olevat ühtpidi väga hooliv, aga teistpidi intensiivne, sõnakas inimene, kellele pahed polnud võõrad. Ave Alavainu luuletustest on mulle millegipärast jäänud meelde sellised read:

ja vana varemeil / ei vesistanud kaua.

Lia Virkuse retseptid olid kevadiselt kerged ja kutsusid järele proovima. Alati on tore näha, mis toimub ilu- ja moemaailmas ning millised huvitavad reisisihid ja raamatud ootavad avastamist. Eve

Aitäh Kadri Mälgu loo eest! Imeilus oli vaadata nii suurelt eksponeeritud ehteid. Väiksed pildid poleks kuidagi suutnud edasi anda autoriehete detailsust. Nautisin ka Tanel Veenre hoolikalt komponeeritud tekste nende fotode kõrval. Braavo!

Sama hooga tahaksin kiita ka seekordset moeseeriat – eriti baleriinidest modelle. Graatsilised tantsijannad väärindavad neile sobitatud rõivaid. Maike