Armastatud ja kardetud! Elegantsete parfüümide lemmikõisi saadavad paheliselt patused legendid ja kirglikud austajad

Valgete lillede parfüüme soovitatakse pruutidel kanda pulmapäeval, samas kaasnevad imeliste õitega paheliselt patused legendid. Kõigi rahvaste folklooris leidub süngeid legende lillede kohta.

Kuulus Briti fotograaf Sir Cecil Beaton (1904–1980) meenutas oma raamatus „The Mirror of Fashion“ iludusi, kes on tema maitset mõjutanud ja ilu nägema-tundma õpetanud. Ameerika kõige maalilisemaks naiseks peetud Rita de Acosta Lydigile (1875–1929) – kelle rõivad, pesu ja kingad kuuluvad nüüd Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi kollektsiooni – pühendas Beaton eraldi peatüki. Kui kaunitar maksejõuetuks muutus, püüdis tema õde, poetess Mercedes de Acosta, aidata tal kulutusi vähendada. Arveid läbi vaadates õde kohkus: „Tuhat dollarit lilledele! Mida me teeme kõigi nende gardeeniate ja liiliatega?“ Rita nuttis vastuseks: „Miks sa tahad mind ilust ilma jätta? Pigem nälgin, aga ma ei loobu iialgi lilledest!“

Eelistades parfüüme, mis mõjuvad puhtalt, värskelt, rafineeritult ja ajatult elegantselt, jõuame valgete lillede lõhnadeni. Jasmiini, gardeenia, tuberoosi, apelsiniõite, piibelehtede, nartsisside ilu armastatakse ja ülistatakse. Legendid tõestavad, et vahel ka kardetakse. Kõige tumedamad lood saadavad tuberoose ja gardeeniaid, kuid nende parfüümidel on kirglikke austajaid!