7 värsket raamatut, mida oma lugemisnimekirja lisada

Soovitab Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja.

„Eesti novell 2023“

MTÜ Eesti Jutt

Kuuendat korda on kirjandusinimesed kogunud kokku eelmise aasta parima novellisaagi. Suur aitäh selle eest! Nende kaante vahel on 19 lühiproosateost, mida võtab parimal moel kokku kogumiku saatetekst: „On pärjatud lugusid, koostajate sõnul ka tugev sõgesektsioon; murdekeelt, kirjakeelt, kõnekeelt, ilukeelt – parim läbilõige meie kirjanduspinnasest“. Tõsi on see, et klassikalise novelli austajana pidin aeg-ajalt kulmu kergitama, sest tundus, et lugu kulges pigem autori peas kui paberil, aga eks piiride hägustumine võtab maad kõigi kultuurinähtuste juures ja õnneks jagus küllaga ka n-ö traditsioonilisemas vormis loomingut.

„Tuuleraudne“

Gunnar Neeme

Eesti Raamat

Väliseesti kunstniku ja kirjaniku lühiproosakogumiku suurim väärtus oli minu jaoks uue autori avastamine Eesti kirjandusloost. Lisaks väga omapärane keelekasutus – siin on poeetikat, lüürikat, reeglite murdmist ja ootamatuid põikeid. Lood muutusid nauditavaks hetkel, kui sain aru, et nende kaante vahelt ei maksa otsida traditsioonilisi mälestusi ega pagulusjutte, pigem töötab autor eri meetodite abil läbi sügavaid traumasid suurema ilmaplaani taustal.

„Kaadriväelased“

Piret Saul-Gorodilov

Hea Lugu

Seni peamiselt lühiproosat ja näidendeid kirjutanud autori esimene romaan jutustab loo eneseotsingutest ja -leidmisest. Tegevus toimub kolkaküla kortermajas, kuhu on kogunenud või pigem jäänud käputäis elanikke – kõigil omad unistused ja luhtumised. Ehkki elu, mida tegelased elavad, pole päris see, mida võiks helgeks ja õnnelikuks pidada, on loo üldine toon pigem humoorikas ja lootusrikas.

„Minu elu armastus“

Rosie Walsh

tõlkija Pilleke Laarmann

Helios

Noore eduka Briti autori romaan, mis läheb minu puhul rubriiki „puhkusekirjandus“. Pehme köide, parajalt paks, peaaegu krimilugu, aga päriselt mitte. Suured tunded, riburada päevavalgele ilmuvad (pere)saladused, suhtepuntrad ja ootamatu lõpplahendus. Loo keskmes on pealtnäha üliõnnelik perekond, keda tabanud saatuselöök paneb kogu senist elu uuest perspektiivist üle vaatama.

„Neli päevaloojakut. Feliks Õnnelik“

Mika Waltari

tõlkija Tiiu Kokla

Varrak

Küll on tore, et kirjastused pöörduvad aeg-ajalt tagasi klassikute kordustrükkide juurde. Seekord siis armastatud Soome sõnameister. Ühiste kaante vahele on köidetud kaks väga eripalgelist, aga meisterlikult kirjutatud lühiromaani, millest esimene kirjeldab pigem läbi sarkasmi kirjaniku rasket loomeprotsessi. Teine maadleb inimese ja jumala raskesti tabatava suhtega. Mõlemas loos on tajuda tumedat huumorit, mänglevust ja mõttesügavust.

Ajalugu

„See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732“

Kai Tafenau, Kristiina Ross, Aivar Põldvee

EKSA

Pikaajalisest pühendunud uurimistööst sündinud monumentaalne teos, mis toob lugejani eesti kirjakeele kujunemisloo. Raamatusse koondatud allikatekstid heidavad valgust kirjakeele loojaid mõjutanud ja juhtinud ideedele. Õpetatud meeste väitlused õige eesti keele üle on olnud kirglikud ning võtnud teravaidki noote. Kummatigi polnud tegu emakeelelt eestlastega. Läbi vaidluste vormus keel, millesse lõpuks tõlgiti piibel. Kirikulaulude värsstekstid esitasid omaette väljakutseid. Riimi sunnil sündis keelemeeste sulest põnevaid nähtusi – näiteks koletu põrgukonn, sest see riimus sõnaga „on“. Inna Jürjo, ajaloolane

Eneseabi

„Glükoosirevolutsioon“

Jessie Inchauspé

Pegasus

„Kui sa alla ei võta, tähendab see, et sul pole piisavalt tahtejõudu. Hommikusööki ei tohi kunagi ära jätta. Rasvased toidud on kahjulikud. Riisigaletid ja puuviljamahl on kasulikud.“ Eks me kõik ole neid väiteid kuulnud, aga paraku pole need tõesed.

Suurepärane sissevaade ühe toitaine toimetamistesse koos väikese testiga, kas sinu elu ja tujud sõltuvad süsivesikute kättesaadavusest. Kel on olnud huvi uurida, mis on glükeemiline indeks (GI), siis sellele teaduslikule teadmisele see raamat tugineb. Aga omajagu revolutsioonilisust on siin ka. Mis järjekorras toitaineid ühe toidukorra ajal tarbida? Kuidas enda toidukord üles ehitada? Miks sinu heaolu mõjutab, kas näkileib on võiga või võita? Kas süüa viinamarjad magustoiduks või iseseisva söögikorrana? Mõtlemise ja avastamise ruumi on küllaga. Heidit Kaio, ajakirjade Tervis Pluss ja Eesti Naine peatoimetaja