Kaks ühes! Linnaaiandus hoolitseb vaimse tervise eest ning pakub lauale maitsvaid taimi ja köögivilju

Aknalaual või rõdul kasvavad taimed ei paku kõigest vaid silmailu, vaid nendega tegelemine aitab meil oma vaimse tervise eest hoolt kanda. Väikese aia annab rajada igasse kodusse ning nende lihtsate nippide abil õnnestub ka algajail linnaaednikel taimi kasvatada.

Loodusele juurdepääsu puudumine tervisele avaldada olulist mõju, kirjutab Maailma Majandusfoorum oma blogis. Seda on seostatud depressiooni ja ärevuse sümptomitega, aga ka näiteks astma, südame-veresoonkonna haigustega ja halva immuunfunktsiooniga.

Mitmed uuringud on näidanud haljasalade ja aianduse kasulikkust vaimsele tervisele. Näiteks leiti ühes uuringus, et igapäevaselt aiandusega tegelevatel inimestel on parem tuju ja nende stressitase on madalam. Aiaga tegelemine vähendab ka depressiooni ja ärevuse sümptomeid ning suurendab positiivseid emotsioone samal määral nagu jalgrattasõit või jalutamine. Ehkki konkreetselt toataimede kasulikkuse kohta vaimsele tervisele ei ole veel põhjalikku uurimustööd tehtud, võib oletada, et paljud neist tulemustest kehtivad ka nende puhul.

Nii on linnaaiad ja toataimed paljude jaoks oluline lüli loodusega ning vajalikud vaimseks heaoluks.

Oma aiake igasse kodusse

Selleks, et oma ellu taimi tuua, ei pea tingimata suurt aeda omama. Enamik taimi saab väga lihtsasti ja väikese ettevalmistusega kasvatada kodus aknalaual või rõdul.

„Oluline on meeles pidada, et taimed vajavad edukaks kasvamiseks piisavalt päikest, õiget kastmist ja sobivat mulda. Kasulik on lisada taimedele vastavalt vajadusele ka väetist, kuid kogustega tuleks kindlasti ettevaatlik olla,“ sõnas taimeentusiast Tiia Päkk.

Tema sõnul on sel moel alati käepärast värsked rohelised taimed ja köögiviljad, mille kasvatamine ei koorma keskkonda.

Kuidas ise maitsetaimi ja köögivilju kasvatada?

Kevad ja suvi on taimede kasvatamiseks kõige ideaalsem aeg, kuna edukaks kasvamiseks on vajalikud tingimused - valgus ja soojus - tagatud juba looduse poolt. Alustavale aednikule on maitsetaimed nagu mündid (piparmünt ja sidrunmeliss), petersell, basiilik, salatiroheline ja roheline sibul hea valik aknalaua või rõdu kasvatamiseks.

Veelgi lihtsam valik on kasvatada mikrorohelisi. Mikrorohelised on noorte taimede varased kasvufaasid ehk väikesed titataimed, mis nopitakse kasvukohalt enne taime täiskasvanud staadiumisse jõudmist. Mikrorohelisteks võivad olla enamik köögiviljade, ürtide ja roheliste taimede sordid nagu rukola, petersell, koriander, basiilik, redise-, päevalille- ja lehtkapsaidud ning paljud teised. „Need on rikastatud vitamiinide ja toitainetega ning neid saab kasutada erinevate roogade kaunistamiseks, sest need teevad iga võileiva, salati või muu toidu vägagi atraktiivseks,“ kirjeldas Päkk.

Linnaaias saab lihtsasti kasvatada ka mitmesuguseid köögivilju. Päkki sõnul alustavad usinamad aednikud taimede ettekasvatamisega juba näiteks varakevadel, et suve hakul noored taimed eraldi pottidesse-anumatesse ümber istutada. Siiski on ka palju taimi, mida ei pea ette kasvatama ning võib otse kasvukohale külvata. Heaks näiteks on redis, mis on väga kiirekasvuline juurvili, sest saavutab juba kolme kuni nelja nädalaga noppimisvalmiduse.

„Linnakorteris saab ilma ettekasvatamiseta edukalt kasvatada isegi erinevaid tomatisorte, baklažaani ja kurki. Ehkki kurki kasvatades tuleb hoolitseda, et taimele oleks tagatud toestus ja rikkalik niiskus. Suveajal sobib suurepäraselt kasvatamiseks ka paprika. Nii pottides kui ka avamaal saab kasvatada erinevaid sorte nagu magus paprika või tuline tšillipipar,“ sõnas Päkk.

Lihtsad soovitused algajatele rohenäppudele

Tiia Päka neli nippi alustavale aednikule:

1. Leia taimede kasvatamiseks hajutatud päikesevalgusega kasvukohad. Kui taimedel on aknalaual piiratud päikesevalgus või kui need asuvad liiga kuumas ja päikesepaistelises kohas, võivad nad jääda kiduraks või saada päikesest põletatud. Seega hoia kindlasti oma taimedel pidevalt silm peal, et nad saaksid piisavalt, kuid mitte kõrvetavat päikesevalgust ning jälgi, et muld oleks pidevalt parajalt niiske.

2. Kasta pigem koguseliselt vähem, aga see-eest tihedamini. Sedasi saad jälgida taimede veevajadust ja vältida taimede ülekastmist, mis võib põhjustada juurte mädanemist ja taime hukkumist. Ebapiisav kastmine võib aga seevastu taime janusse jätta. Iga kasvukeskkond on väga erinev ning mõjutajaid on palju, mistõttu tuleb taime veevajadust pidevalt jälgida ja kasta vastavalt vajadusele.

3. Vali taimedele õige muld ja piisavalt suur pott. Kasuta taimedele sobivat mulda, leides vastava info taimepakendilt. Ühtlasi veendu, et pott oleks piisavalt sügav ja lai, et tagada taimedele piisavalt ruumi juurte jaoks. Taimi on soovitatav kasvatada pottides, millel on põhjas liigse vee äravooluks drenaažiauk. Lisaks võiks taimi kasvatada substraadis, millesse on segatud erinevaid drenaaži soodustavaid lisasid, näiteks savigraanuleid või puukooretükke, mis tagab mullas paraja õhu- ja veeringluse ning imiteerib looduslikku keskkonda kõige paremini.

4. Külva seemned piisava tihedusega. Algajad aednikud külvavad tihti seemneid liiga tihedalt, mistõttu ei pruugi taimedel olla piisavalt ruumi ega toitaineid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenguks. Tuleks lugeda taimede pakenditel olevaid soovitusi seemnete külvamiseks. Mikrorohelisi võib seevastu aga tihedalt külvata, kuna nende noppeaeg on varasem.

Taimi valides tuleks alati hoolikalt lugeda pakendiinfot, et saada täpsed juhised ja soovitused nende kasvatamiseks.