7 kaasahaaravat raamatut, millega argipäevast puhata ja nädalavahetusele vastu minna

Soovitab Reet Weidebaum, AK kultuuritoimetaja.

Jari Järvela

„Aino A.“

Elulooraamat Aino Aaltost

Tõlkija Kai Aareleid

Vesta

Umbes aasta tagasi ilmus eesti keeles raamat „Armastan sinus inimest“, mis jutustas dokumentaalses vormis kuulsa Soome arhitektipaari Aino ja Aivar Aalto loo. Käesolev elulooromaan on aga fiktsioon, mis mängib üsna provokatiivselt teadaolevate ajalooallikatega. Raamatu peategelane on andekas naisarhitekt, kelle elu möödub edeva, truudusetu, kergatsist abikaasa kõrval ja varjus. Autor ei varja oma põlgust maailma vastu, kus mehi peeti arhitektideks ja naisi paremal juhul dekoraatoriteks. Nii pidi ka Aino neelama alla kibedaid pille, kui tema ideedest sündinud projektidele kirjutas alla abikaasa ainuisikuliselt. Küllap ei saa fiktsioonilt oodata täit tõde, üht-teist silmiavavat on siin aga kindlasti.

Rosella Postorino

„Hitleri toidumaitsjad“

Tõlkija Kaidi Saavan

Tänapäev, sari „Punane raamat“

Seegi on fiktsioon tõsielulistel ainetel. Itaallannast autori pärjatud romaan jutustab haarava loo sakslannadest, kes 1943. aasta sügisel võeti tööle Hundikoopa ehk Hitleri salajase staabi juurde toidumaitsjaks. Nende ülesanne oli vajadusel füüreri eest surra, päästes viimast võimaliku mürgitamise eest. Osale naistest oli see „töö“ paradoksaalsel moel ainus võimalus näljasurmast pääseda. Naistelt oodati ustavust isamaale, füürerile, rindel olevatele meestele, samal ajal kui nad ise tundsid puudust kõigest: armastusest, turvatundest, hellusest ja võimalusest oma elu üle otsustada.

Elena Ferrante

„Kadunud tütar“

Tõlkija Tiina Randviir

Varrak

Elena Ferrante romaanide alusel on vändatud seriaale ja filme. Ühest küljest on see värvikas ja väikese seiklusnoodiga suveromaan, teiselt poolt pakub mõtlemisainet emade-tütarde ja laiemalt lähisuhete teemal. Mis paneb inimesi käituma nii, nagu nad käituvad? Peategelane on keskealine lahutatud Leda, kelle täiskasvanud tütred kolivad isa juurde, ning pärast seda on naisel ootamatult palju vaba aega ainult iseenda jaoks. Üllatavate käikude ja pööretega lugu.

Rabih Alameddine

„Ülearune naine“

Tõlkija Ingrid Ruudi

Rahva Raamatu Kirjastus

Seegi romaan on võitnud mitmeid kirjandusauhindu. Romaani tegevus kulgeb Liibanoni kodusõja aegses Beirutis, kus elab peategelane, üksik pensionär Aaliya, kelle elu täidab pöörane kirg kirjanduse vastu ning ainulaadne hobi – ta tõlgib araabia keelde maailmakirjanduse suurteoseid, kuid mitte avaldamiseks, vaid lihtsalt oma lõbuks, sahtlisse. Tema mõtisklused ja sisemonoloogid Beiruti, inimsuhete ja eluolu kohta on mahlakad, vaimukad ja terased, saatjaks tsitaadid kuulsatelt raamatutegelastelt ja autoritelt.

Lauri Sommer, Dagne Aaremäe, Katrin Kullo, Margus Luht

„Ilmaveere jutud“

Valik põlisrahvaste pajatusi

Kaarnakivi Seltsi Kirjastus

Mahukas antoloogia koondab ühiste kaante vahele umbes 40 hõimu lugusid. Siin püüavad ilma ja elu lahti seletada Aasia, Ameerika ja Siberi jutuvestjad, sekka ka üksikud Euroopa servil kõõlujad. Inimeste ellu sekkuvad vaimud, linnud-loomad ja taevatähed, väge ammutatakse nii elavatelt kui ka surnutelt – piir siin- ja sealpoolsuse vahel ongi pigem hägune ning osavamad käivad rahumeeles edasi-tagasi. Kindlasti on see hulk põnevat lugemist kõigile, kellele lähevad korda muinasjutud ja vanarahva pajatused!

Ajalugu

Juhan Kreem

„Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal“

Tallinna Linnaarhiiv

Mahukas raamat räägib Saksa ordu võimu ja valitsuse viimasest sajandist Liivimaal. Uurimus vaimulikust rüütliordust kajastab paratamatult peamiselt meestekeskset maailma, kus domineerisid lahingud ja taplused kõrvuti peene diplomaatia ja jultunud võimumängudega. Autor ei keskendu aga ainult poliitilise või sõjaajaloo teemadele, vaid lugeda saab ka orduliikmete igapäevasest elust, rõivastest, toretsemisest, keelatud armusuhetest ja järglastest. Ordu eluilma keskpunkt oli ordulinnus, millele on raamatus pühendatud mitte ainult tekstiruumi, vaid lugeja leiab ka pildigalerii kunagiste tugevate kantside nüüdisaegsest seisust. Inna Jürjo, ajaloolane

Tõnno Jonuks

„Eesti muinasusundid“

Postimehe Kirjastus

Põnevat lugemist pakkuv, hästi illustreeritud ning värvikaid hüpoteese tulvil raamat käsitleb Eesti elanike uskumusi muinasajal. Iidsed kalmed ja koos lahkunuga sängitatud hauapanused on ajaloouurija peamised teejuhid mitu tuhat aastat tagasi elanud inimeste vaimuilma. Maapõue on talletatud rikas aineline kultuur, olgu siis karu- ja seakihvad, inimesekujulised ripatsid, relvad, tööriistad või isegi toit. Iga selline ese jutustab millestki. Need on lood teispoolsusest, hingest, esivanemate väest, elavate ja surnute ilma seostest ning muistsetest jumalustest, ent ka aja kulgemisest kantud muutustest. Inna Jürjo, ajaloolane