Kirjad

Lugejakirju maikuu Eesti Naise kohta.

Aitäh avameelsuse eest

Ajakirja lugedes kõlksusid mõtted kokku Hele Kõrvega. Tema intervjuud oleks tahtnud iga natukese lõigu järel tsiteerida ja oma mõtetega täiendada. Eriti muhelema pani 40. sünnipäeva paanika, mina nimetan seda just nii, sest ei varem ega hiljem pole numbri vahetumine minus sellist emotsiooni tekitanud. Eriti hull oli, kui täitsin netis mõnda ankeeti, kus paluti oma vanusevahemik määratleda. Polegi enam kolmega algav number! Aga lohutuseks võin öelda, et see kõik on mööduv ega kordu enam. Mõned aastakümned veel ja vanus on juba uhkuseasi, mida seltskonnas selge ja kõlava häälega rõhutada. Ülle

Mainumber oli tõeliselt päikeseline nagu kevadele kohane! Nii sisukas ja mitmepalgeline! Ikka rõõm ja kurbus käsikäes nagu eluski.

Olen ammune Hele Kõrve austaja ja tema teekonda juba palju aastaid jälginud. Näinud teda nii teatris kui ka teleri vahendusel, kuid nii ehedal kujul, kui ta seekordses ajakirjanumbris end lahti laotas, oli see imeline. Mulle tohutult meeldis tema lause abikaasa Alo kohta: „On kingitus, kui saad kasvada ühe inimesega koos.“ Praeguses maailmas on see väga suur väärtus, kui kõrval oleva kalli inimesega käiakse ühte sammu ja veedetakse pikk elu.

Heidit Kaio juhtkirju loen iga ajakirja alustades mitmeid kordi. Alati leian nendest mingi iva, mis mõtlema paneb ja pikalt kummitama jääb.

Rõõmu kiirgas ka artikkel Anne Seppingust. Piltidelt vaatas vastu nii päikeseline inimene.

Ja muidugi külaskäiguleheküljed – nii inspireerivad, et tahakski sammud just sellesse kohta seada! H.

Õigus oma arvamusele

Need õhtud, kui naudin ajakirja peaaegu täielikus vaikuses, taustaks vaid kella tiksumine, mõtisklen kõige üle, mida teie ajakirjast loen. Ja tänu Birk Rohelennule tean, et kõik mu mõtted on õiged. Ma ei pruugi ehk alati loetuga nõustuda, aga mul on õigus ka teisiti arvata: sest me kõik oleme erinevad inimesed, kes tulevad erinevatest kodudest, kelle elukogemus, arusaamad, väärtused – kõik on erinev. Nagu ütles Voltaire: „Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda.“

Millega ma nõus ei ole? Ehk psühhotroopsete ainete ja hingerahu seostamisega. Ja samas, ma ju ei tea. Ehk ongi selliste ainete kasutamine rahustav ja aitab peatse lõpuga toime tulla. Me ei tea kunagi, milliseid sisemisi heitlusi keegi peab... On õigus võtta oma kott ja minna, kui muud väljapääsu enam pole. Või elada, kasvada ja vananeda koos kalli inimesega.

Vahel ehk aitab mõni hobi meid rasketest aegadest üle. Või tundub hirmutav, et ka meie hingearstidel on õigus vajada hingeabi? Kuid on väga palju erinevaid viise, kuidas elada, armastada, lõõgastuda, abi otsida, rahu leida, vananeda, surra... Ja kõik viisid on õiged. Iseasi, kas see õigus viib isekuse, hoolimatuse või millegi hullemani. Mind vahel hirmutab see enesekindlus, mis teistel naistel on. Vahel tekitab see ka alaväärsuskompleksi ja mõtte, et mina küll ei suuda ega tahagi. Aga mul on õigus olla vaikne vaatleja. Mõtiskleja. Minust ei saa iial andekat rahvakirjanikku. Edukat meelelahutajat-muusikut-kirjanikku, kes teeb välja neile, kes kunagi temale välja tegid. Mitmekülgselt andekat näitlejat, kes on oma laste sõber ja enda kompleksidega rahu teinud. Aga seda pole vajagi, need inimesed on juba olemas. Me kõik oleme unikaalsed – ja mulle väga meeldib erinevatest inimestest lugeda. Eva

Äratas mälestusi

Tundub, et selles ajakirja Eesti Naine numbris oli sihikule võetud London. Loomulikult oli see osaliselt seoses uue kuninga kroonimisega. Londonis-käike meenutab Raul Vaigla ja juttu tuleb ka sealsetele moelavalaudadele astunud vanimast, 90aastasest modellist Francesist.

Paljudel on nostalgilisi mälestusi seoses selle linnaga.

Mihkel Raud toob päevakohase hinnavõrdluse söögiasutustes Helsingis, Stockholmis ja Tallinnas, võrreldes möödanikku tänapäevaga.

Kaunid ja armsad olid piltidel vaadata 1920.–30. aastate lastesõbralikud rõivad. Need olid praktilised, mitte maani ulatuvad või roosisatsilised vahukuhjad, mis segavad mängimist.

Muljet avaldasid Peeter Lauritsa [jäädvustatud] jäälinnu tantsud allilmas, mis on kui peen graafika valgel lehel.

Mulle pakkusid [ajakirjas] huvi naisgraafikute tööd ja lood. Omal ajal oli lausa kirjutamata kohustus külastada näitusi Kunstihoones ja pärast seda istuda kohvik Moskvas ning muljeid sõpradega jagada. Maimu

Kirjuta ja võida auhind!

Kõigi vahel, kes jagavad meiega juuninumbrist inspireeritud mõtteid, läheb loosi kaks auhinda:

> White Tea Skin Solutionsi taastav geel-kreem niisutab nahka ja annab kirka jume, tugevdades naha kollageenitootmist ja vähendades märgatavalt vananemise märke. Kreem on valmistatud 100% vegantoorainetest ja sobib ka tundlikule nahale (50 ml 64.-, firmalt Sirowa);

> Calvin Kleini võimas, soe ja naiselik tualettvesi Euphoria Women, mille südames on sarjale omane särav orhidee, mida täiendab värskust lisav mitmetahuline roos.

Mainumbrist kirjutanute vahel loosisime auhinnad välja nii, et tualettvee Nina Fleur firmalt Sirowa sai Maimu ja menuki „Daisy Jones & The Six“ Eva. Palju õnne!

NB! Auhindade loosimises osalevad kirjad, mis on saabunud enne 12. kuupäeva! Kirjuta aadressil [e-mail] või Eesti Naine, Narva mnt 13, 10151 Tallinn.