„Miks ma ei peaks toetama seda, et mu turvatunne saaks kesta?“ Pere, kus isa reservväelaste õppustel käimine on auasi

Kaitseväe uuringust selgus, et ainult 8% reservväelaste elukaaslastest julgustab neid õppekogunemistel osalema. Karita (38) ja Riho Mikko (42) peres, kus kasvab neli last, on isa õppustel käimine auasi.

Miks peaks keegi tahtma, et ta kaasa kaob mitmeks nädalaks metsa? Karita silitab Riho käsivart, enne kui vastab. Ajame juttu nende heledas kodus, pika söögilaua taga, teetassid argiselt auramas ja koer sammu kaugusel unes. Majas klimberdab keegi klaverit. „Ramses,“ muigavad ema ja isa samal hetkel – pere vanuselt kolmas laps.

„Kui mees on rahulik, siis on naine ka rahulik – aga kui mees lööb võbisema, siis võib naine teha kõva näo ette, aga tegelikult on ta lauspaanikas,“ kostab Karita. „Miks ma ei peaks toetama seda, et mu turvatunne saaks kesta?“ Tugi ja turv on ta elu märksõnad, sest Karita on doula – ehk pere- ja sünnitoetaja CARÁ Healthi kliinikus. Kutsumuseni jõudis ta pärast teise lapse sündi: kõigepealt tuli Ronan (19), siis Brigita (18), Ramses (12) ja Adeele (4).