Kuidas naha- ja küüneseent ära tunda?

Üheks tüüpiliseks tunnuseks on apteekri sõnul krooniline ketendus väiksemate varvaste vahel, sest need varbad on tavaliselt rohkem omavahel kokku surutud. „Varbaid laiali tõmmates on sageli näha lõhesid ja tursunud hallikasvalget nahka, harvem esineb ka sügelust.“

Sokka sõnul on teiseks tunnuseks, mis esineb sagedamini kevaditi või suviti seoses kuumuse ja niiskusega, taldadele tekkivad sügelevad grupeeritud häguse või mädase sisuga villikesed, mis omakorda võivad moodustada suuremaid ville ja purunedes jätta järele ketenduse.

„Kõige tavalisem nahaseene vorm on naha paksenemine ja ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti haigestunud ka küüned. Alguses võib olla nakatunud ainult üks küüs, hiljem haigestuvad ka teised. Küüneplaat hakkab vabast servast paksenema, muutub hallikaskollaseks ja rabedaks. Ajapikku kahjustus levib, kuni on muutunud kogu küüneplaat,“ kirjeldab apteeker seenhaiguse kulgu.

Sage mure eakatel ja diabeetikutel

Naha- ja küüneseene suhtes on vastuvõtlikumad eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, näiteks diabeetikud. Samuti inimesed, kelle immuunsus on madal, näiteks HIV-sse haigestunud ning onkoloogilised patsiendid. „Ka verevarustuse häiretega inimesed ja pikaajalise antibiootikumikuuri korral on oht haigestuda suurem. Samuti halva hügieeni korral ning seepärast tuleb üldkasutatavate pesuruumide kasutamisel olla eriti ettevaatlik,“ rõhutab apteeker ning lisab, et ka pediküüri protseduuride juures tuleks veenduda, et iluteenuse pakkuja desinfitseerib kõik tööriistad nõuetekohaselt.

Hoolikas hügieen aitab seenhaiguseid eemal hoida

Apteeker rõhutab hügieeni ja hoolsuse tähtsust: „Üldkasutatavates pesuruumides ja ka spaades peaks kasutama plätusid. Teiste inimeste poolt kasutatud jalanõude puhul tuleks need hoolikalt desinfitseerida. Võimalusel valida hästi hingavad, mitte umbsed jalanõud. Kui on vajadus kasutada kinniseid umbseid jalanõusid, siis on oluline hiljem jalad korralikult pesta ja kuivatada ning kasutada nii jalanõudes kui ka jalgadel desovahendeid,“ räägib Sokk ja toonitab, et krooniliste haiguste korral tuleks olla eriti ettevaatlik.

Antibiootikumikuuride ajal soovitab apteeker kasutada probiootikume, et soolestiku mikrofloora säiliks. „Kahjuks mõningatel juhtudel, eriti teatud haiguste puhul, on seenhaiguse ärahoidmine võimatu. Vahel on lihtsalt vajalik teha eluks vajalik ravikuur ja hiljem tegeleda seenhaiguse ravimisega,“ selgitab Sokk.

Ravi on pikaajaline

Naha- ja küüneseenhaiguste raviks kasutatakse erinevaid preparaate. Proviisori sõnul on kasutusel nii kreemid, geelid, vedelikud, tablettravi ja küünelakid. „Võimalusi on palju. Ravi aitab määrata arst või apteeker ning ravimvorm oleneb sellest, missuguse seenhaiguse vormiga on tegu ja kui kaugele on see arenenud.“

Apteeker tuletab meelde, et mida varem haigus avastada ja sellega tegelema hakata, seda kiiremad on ka tulemused. „Patsient peab ise olema väga hoolas nii ravimite kasutamise kui ka hügieenitoimingutega ning jalaseene puhul on oluline ka jalanõude hügieen,“ rõhutab Sokk.

Küüneseene ravi on proviisori sõnul üsna pikaajaline. „Ravi kestab nii kaua kuni haige küüs on välja kasvanud ja asendunud täies mahus terve küünega. Näiteks kui kogu suure varba küüs on seenhaigusega kahjustatud, siis selle välja kasvamine võib võtta kuni aasta. Sõrmeküüned kasvavad veidi kiiremini välja, kuid ka nende puhul peab ikkagi arvestama 6-7 kuuga,“ räägib Sokk.

Kuna seenhaigus on nii esteetiliselt kui ka sümptomaatiliselt üsna ebameeldiv, siis on mõistlik olla hoolas ning korraliku hügieeni ja ettevaatusabinõudega seda vältida. Apteeker paneb südamele, et immuunsüsteemi vastupanuvõime suurendamiseks on oluline liikumine, tervislik mitmekesine toitumine ja piisav uni.

Jaga
Kommentaarid